Sageli seda ei jälgita isegi selliste laialt levinud tööriistade puhul nagu käärid, kruvikeerajad ja haamrid. Töö puhul pole küünarvars enamasti risti tööriista käepidemega; ta on samas suunas. Kui käsitööriistadega töö nõuab märgatavat jõudu, peab püüdma vähendada sõrmelihaste staatilisi pingeid ja suurendada kontaktpinda käe ja instrumendi vahel. Otstarbekas oleks kasutada ka suure hõõrdeteguriga käepideme materjale ning reljeefse (kuni 3 mm soonistega) pinnaga käepidemeid. Naistöötaja puhul peab arvestama, et tema jõud moodustab keskmiselt 70% meestöötaja omast. Õlapiirkonna väsimuse ärahoidmiseks oleks üldiselt vaja töötaja kätega mitte kõrgemal kui talje ja kere lähedal. Kui käsi on vaja tõsta õlgadest kõrgemale, siis ei tohiks õlavars tõusta suurema nurga alla kui 35o horisontaalpinnast ning olla üleval kauem kui 20 sekundit iga tööaja minuti kestel
Keha Reaktsioon NÄRVIRAKK (Neuron) Närviraku välisehitus Närvirakk koosneb rakukehast (läbimõõt 5 - 100 µm) ja jätkeist pikkusega kuni 1 m. Kaht tüüpi jätked kannavad nimetust dendriit ja akson. Aksoni harud lõpevad lõpp-plaatide ehk terminaalplaatidega, mida on 1000 - 10 000 tk. ühe raku kohta. Paljude neuronite aksonit katab müeliintupp, mis on jaotatud lõikudeks Ranvier' soonistega. Müeliin kujutab endast elektrilist isolatsioonikihti. Närviteate tüüpiline levik neuronis: dendriit rakukeha akson © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 12 Elektrilised protsessid närvirakus Närviteate elektriline olemus on usaldusväärselt tõestatud
annaabi.ee 
