Lõpuks viimistlesin teki (ajasin lõngaotsad ja pesin). 1. BEEBI SOKK 2.1 Ettevalmistustööd: 2.1.1 Otsisin Google'st beebi soki, mille järgi joonistasin oma töö kavandi (Drops Design, 2010); 2.1.2 otsisin soki lõiked, mis vastavad beebi suurusele; 2.1.3 tegin kindlaks materjali vajaduse - vaja läheb 150g-st Baby Soft lõngast 40 g ning 3mm vardaid 5 tükki; 2.2 Töö käik Lõin varrastele 40 silmust, igale vardale 10 silmust ning kudusin 1:1 soonikkoes 5cm ; siis alustasin soki kanna kudumist. Kudusin 12 rida kanna kõrguseks ( 2 vardaga ). Kui kand oli valmis kootud siis kudusin 5 vardaga 15 rida ja alustasin soki lõpetamist. Lõpuks viimistlesin soki. 5 2. BEEBI KAMPSUN 2.1 Ettevalmistus tööd 2.1.1 Otsisin Google'st kampsuni, mille järgi joonistasin oma kavandi (Ene, 2004); 2.1.2 otsisin kampsuni lõiked, mis vastavad beebi suurusele; 2.1
Kinda kudumine KINNAS Kinnast kootakse viie vardaga nagu sokkki. Randme osa kootakse soonikkoes või sakilise servaga. Soonikkoes kududes algab muster pärast randmeosa valmimist. Kaks rida kududa ühevärviliselt parempidises koes (enne mustrit) kasvatades igal vardal kuni kaks silmust lisaks. PÖIDLAAVA Vasaku käe kindalt teisele vardale, parema käe kindal kolmandale vardale. Pöidlaavaks arvestatakse ⅓ kahe varda silmustest + 1-2 silmust. Näiteks vardal on 12 silmust: 24 : 3 = 8 + 2 = 10 OTSA KOKKUVÕTMINE EHK KAHANDAMINE
Tõmmake müts parempidi kaanele nii, et nupp või sangakoht vabaks jääb, ja riputage sangast läbipandud paela abil kuivama. Müts kootakse kahe vardaga edasi-tagasi-ribades nagu sall, kusjuures salli laius annab mütsi kõrguse ja kududa tuleb nii pikk tükk, et see ulatuks ümber pea. Diagonaaltriibuline müts kootakse kahe varbaga edasi-tagasi-ribades nagu põigiti kootud sall, ühelt servalt silmuseid kahandades ja teiselt kasvatades. Soonikkoes müts kootakse vaheldumisi parem- ja pahempidistest silmustest. Paksu soonikupinna annab patentkude. Patentkoes müts kootakse kahel vardal. Kudumist alustatakse mütsi servast ja lõpetatakse pealael. Silmuseid ei kasvatata ega kahandata. Esimesed 2-4 rida kootakse parempidi, siis ei veni serv välja. Edasi kootakse patentkoes. Kui sama müts kootakse soonikuna parem- ja pahempidistest, kokkutõmbamiseks jääb silmuseid liialt palju. Silmused kootakse maha
Soki kudumist alustada ülevalt äärest. Silmused luua neljale vardale, igale vardale 18--22 silmust, olenevalt lõnga jämedusest ja sääre ümbermõõdust. Tavaliselt alustatakse 6--7 cm laiuse soonikkoes äärega (2 silmust parem-, 2 pahempidi), millele järgneb sääre kudumine. Vajaduse korral kasvatada kudumise käigus mõned silmused juurde. Silmuseid tuleb juurde kasvatada rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui
Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks
randmest. Silmuste loomisel arvestada, kas kude tõmbub kokku (vikkel-, palmik-, soonik- ja kähe lõngaga kootud kude) või venib hoopis laiemaks (pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust. Silmuste hulk oleneb käe suurusest, lõnga jämedusest ja köe tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes kudumist nii tihedalt, et vardad koest välja ei lange. Randmeosa kootakse tavaliselt soonikkoes (2 silmust parem- ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber käe ja venib parasjagu. Randmeosa võib kududa ka pitskoes või lapilise. Lapiliseks koeks (vt. joon. 89 lk. 118) luua üht värvi lõngaga 6-ga jagunev arv silmuseid. Kududa ringkoes järgmiselt: kaks silmust parempidi, õhksilmus, kaks silmust parempidi ja kaks silmust parempidi kokku. Sääraselt kududa neli rida, siis võtta teist värvi lõng. Kahandamise köhal joon kaidub paremale. Kui randmeosale järgneb tihe mustriline
Silmuste loomisel arvestada, kas kude tõmbub kokku (vikkel-, palmik-, soonik- ja kähe lõngaga kootud kude) või venib hoopis laiemaks (pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust. Silmuste hulk oleneb käe suurusest, lõnga jämedusest ja köe tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes kudumist nii tihedalt, et vardad koest välja ei lange. Randmeosa kootakse tavaliselt soonikkoes (2 silmust parem- ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber käe ja venib parasjagu. Randmeosa võib kududa ka pitskoes või lapilise. Lapiliseks koeks (vt. joon. 89 lk. 118) luua üht värvi lõngaga 6-ga jagunev arv silmuseid. Kududa ringkoes järgmiselt: kaks silmust parempidi, õhksilmus, kaks silmust parempidi ja kaks silmust parempidi kokku. Sääraselt kududa neli rida, siis võtta teist värvi lõng. Kahandamise köhal joon kaidub paremale. Kui randmeosale järgneb tihe
Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem). Nt kui kahel vardal on 24
annaabi.ee 
