Algas hoogne areng ja see kestis kuni 1914. aastani, mil algas I Maailmasõda. Katsejaam alustab tööd uuesti alles 1920. aastal. Balti Sooseltsi poolt kinnitatud temaatika kohaselt oli uuritavate küsimuste ring lai ja mitmekesine. Katsejaam pidi hindama balti soid taimekasvatuse, alus- ja kütteturba tootmise seisukohalt, uurima soode kuivendust, mullaharimise ning väetamise viise, ühtlasi aretama turbamuldadele sobivaid taimesorte jne. Eriline rõhk oli pandud kultuurrohumaade sooniitudele rajamise küsimustele. Tuli uurida madalsoode kuivendus- ja kasutusmeetodeid. Kool sobiski suurepäraselt seltsi tegevust toetama. Nõukogude ajal kool enam tööd ei jätkanud, kuid just olemasolevate hoonete ja maade baasil tekkis kollektiviseerimise ajal 1949. aastal Tooma Katsebaas. Tooma Katsebaasis jätkus soode kultiveerimine koos loomakasvatuse ja põllumajandussaaduste tootmisega. Loodi teadlastele head uurimistingimused ja
Pool-looduslike koosluste, eriti puisniitude ning loopealsete rohustu on erakordselt liigi- ja sellest tulenevalt ka toit- ja raviaineterikas.Vahetult mere mõju piirkonnas asuv rannaniidu taimestik on läbi aegade olnud koduloomadele ravi- ja mineraalainete allikaks. Nii nagu on sarnased Eestis pool-looduslike koosluste kogupindala ja hobuste arvu kahanemise suundumused, on valdavalt samad ka nende kadumise põhjused. Kui puisniitudele ja -karjamaadele, aru- ja sooniitudele aga ka lamminiitudele ja loopealsetele, said saatuslikuks laialdaselt kasutusele võetud masinad, millega oli ratsionaalne harida vaid ulatuslikke parandatud kultuurmaid ning mis tõrjusid vikatiga heinaniitmise esialgu vaid kodusesse talupidamisse, peagi aga ka sealt kõrvale, nii tõrjusid samad masinad maaharimisest ja transpordist kõrvale seda tööd sajandeid teinud hobused. Hobuste kasutamine taandus põllumajanduses pea olematuks, vähesed hobusekasvatused püsisid vaid
annaabi.ee 
