Kivimeteoriidid sarnanevad kohati maakoores leiduvate kivimitega. Nad koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud maakoores. Kuigi kivimeteoriidid on kõige levinumaks meteoriitide tüübiks (ligikaudu 93% langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa kivimitele eriti tihti. Üldiselt on need tumedad, kaetud hallikas- kuni punakasmusta koorikpinnaga. See üks tähtsamaid tunnusjooni. Esineb pinnal ka tihedalt põimunud soonekesi. Peeneteralises põhimassis on rohkelt tumedaid, hõbedaselt lõikivaid, millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi ehk kondreid. Need on primaarse kosmilise aine tombukesed. Erinevalt Maal esinevatest kivimitest on kivimeteoriidi põhimassis metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit. Jämedateralistel aga mõnikord kondrid puuduvad ja nimetatakse akondriititeks. Neid teatakse 140, millest 13 meenutavad Kuu ja Marsi kivimeid. Neid tuntakse Shergotty, Nakhla ja
näitavad magmalist teket, kuid sellel puuduvad kondriitidele iseloomulikud kerakesed. Nad on sarnased maakoores leiduvate kivimitega. Enamasti on nad kaetud koorikpinnaga, mis võib olla hallikas- kuni punakasmust koorikpind. Värske murdepind võib olla aga heledam. Kivimeteoriitidel moodustavad põhimassi peeneteralised millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi. Neid on palju ja enamasti on nad tumedad ja läigivad hõbedaselt. Neis võib esineda omavahelisi lõikuvaid soonekesi, mis on tumedat värvi. Arvatakse, et nad on tekkinud kui meteoriitsed aine tilgakesed on kiiresti hangunud ja näitavad selle eksisteerimist kunagi osaliselt sulanud olekus. Kivimeteoriitides esineb kõige rohkem pürokseeni ja oliviini. (Pürokseenid on kivimeteoriitides esineva silikaatsete mineraalide rühma üldnimetus). Põhimassi hulka kuuluvad metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit, magnentiiti ja põhiliselt ka troiliiti. Seda on kerge eristada tema pronksivärvuse tõttu
Enamasti rahuldub ta aga märksa peenemate, 10-30 cm läbimõõduga puude mahavõtmisega. 5-7 cm läbimõõduga puu langetab kobras 2 minutiga, kuni 30 cm läbimõõduga puu suudab ta langetada ühe öö jooksul. Jämedama puu juurde pöördub ta tagasi ka järgnevatel öödel. Öödel seetõttu, et koprad töötavad vaid öösel. Puid langetades seisab kobras tagajalgadel ja toetub esijalgadega vastu tüve. Kopra lõikehammaste jäljed kujutavad endast paralleelseid soonekesi, mis oleksid nagu kumera peitliga tehtud. Närimisel tekkivad laastud on mõnikord 10-12 cm pikkad. (1;3;6;8) Koprad on monogaamsed. Paarid moodustuvad kogu eluks. Sigivad nad kord aastas. Paaruvad koprad jaanuaris-veebruarus. Tiinus kestab 105-107 päeva.(6) Pesakonnas on 2-5 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad nägijatena ja karvadega kaetult. 1-2 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, 3-nädalastena aga alustavad iseseisvat toitumist taimedest. Noorloomad püsivad
annaabi.ee 
