SEE ESITLUS EI PROPAAGEERI TERAVA PALJAKU NARKOOTILIST KASUTAMIST See on ju illegaalne! Oh, aga kus ta kasvab? Seen kasvab peaaegu igal pool, eelistades märgi, põhja poole avatud sõnnikuga väetatud niite. Muud sisu · Terav paljak on selgelt koonilise kübaraga, millel on väljaulatuv tipp. Kübar on 525 mm lai, kõrgus on laiusest poolteist korda suurem. Värske seenekübara alaserv võib olla sooniline ja sissepoole pööratud, kuivades muutuvad need soonekesed märkamatuiks. Värvus varieerub kollasest kuni tumepruunini. Kuivades, sealhulgas kuiva ilmaga muutuvad seened heledamaks. Seenekübara nahk on sile ja limane ning tuleb kergesti ära, eriti noortel eksemplaridel. Jalg on pikk, 410 cm pikk ja 23 mm lai, sageli lainelise kujuga, elastne, kübaraga sama värvi või sellest pisut heledam, altpoolt vahel sinakas või soomustega. Eoslehed on kübarast tumedamad. Eosed on 8×13 m suurused, tumepruunid või lillakasmustad, poorsed ja
29 Paleoliitiline kunst Harilikult peetakse paleoliitilisest kunstist rääkides silmas siiski hilispaleoliitilisi, Homo sapiens sapiensiga seotud töid. Viimastel aastatel on Bulgaariast Kozarnika koopast leitud võimalik u 1,2 miljoni aasta vanune kitse- või antiloobilaadsele imetaja luu, millele on tõmmatud rida paralleelseid sooni. Sellised lühikesed paralleelsed soonekesed ei saa aga olla tekkinud looma tapmisel ega ka liha lõikamisel, sest neist töödest ei jää nii korrapäraseid jälgi, ka ei ole sellises kohas midagi loomaluult ära lõigata. Pealegi jätsid primitiivsed kiviriistad loomaluudele kraapimisjäljed, mitte korrapäraseid sooni. Ilmselt oli selle tegijaks Homo erectus. Paleoliitiline kunst jaguneb: koopamaalingud ja pisiplastika. Tänaseks on leitud üle 200 erineva koopa, kus on paleoliitilisi maalinguid. Peamised
«Eks ole tõsi, Aramis?» küsis Porthos kolmanda musketäri poole pöördudes. Viimane musketär oli täielik vastand küsijale, kes teda Aramiseks nimetas: ta võis olla vaevalt kahekümne kahe või kahekümne kolme aastane nooruk naiivse ja leebe näoilmega, mustade mahedate silmadega, roosade sametiste põskedega -- otsekui sügisene persik. Ta peened vurrud joonistasid ülemisele huulele täiesti sirge joone; ta kartis kätel lasta vabalt rippuda, et nende soonekesed verd täis ei valguks, ning aeg-ajalt näpistas ta oma kõrvalesti, et nende õrna ja läbipaistvat puna alal hoida. Harilikult kõneles ta vähe ja aeglaselt, kummardas sageli, naeris hääletult, paljastades oma ilusaid hambaid, millede eest ta hoolitses võrdselt oma välimusega. Sõbra küsimusele vastas ta jaatava noogutusega. See vastus näis lõplikult hajutavat kõik kahtlused mõõgarihma suhtes: selle imetlemine jätkus, kuid kõnelemine sel teemal lakkas
annaabi.ee 
