taimed Kollalaadsed Kollate roomavate või rippuvate varte pikkus võib ulatuda kuni 9 meetrini. Koldasid kasutatakse nende pikaajalise säilivuse tõttu sageli pärgade ja vanikute valmistamiseks. Teda kasutatakse ka imikupuudrina ja tablettide valmistamiseks. Rahu-palmikleht Kuni 6 m kõrguseks kasvav palmi meenutav puu. Haruneb harva. Vanematel puudel kujuneb tüvel krokodillinahka meenutav ,,soomustik" Nad on sümbiontsed, leides rakendust õhulämmastikku siduvatele tsüanobakteritele, mis elutsevad koralli meenutavates pinnapealsetes juurekänkrates. Lõunadiksoonia Tüüpiline puusõnajalg. Kõrgeimad kuni 15m kõrgused. Kasvukiirus 3-5cm aastas. Mitmesaja aasta vanused taimed on võimelised raiutuna taas funktsioneerivad juured kasvatama ning seeläbi on ümberistutamine võrdlemisi lihtne. Bidwilli araukaaria
Muutused maismaal olid palju suuremad. Sellel ajastul arenesid välja hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid. Vara-Karboni ajal olid ainsateks selgroogseteks kahepaiksed, kellest mitmed säilitasid veelise elulaadi kogu elu vältel. Karboni ja Permi ajal olid kahepaiksed maailma ainuvalitsejateks ja seetõttu leidus neid paljudes erinevates suurustes ja kujudes. Võis juhtuda, et Karboni kahepaiksed kasvasid kuni 6 meetri pikkuseks. Maise eluviisiga loomadel oli kaitsev soomustik. Vanimad roomajate fossiilid on leitud Ülem-Karbonist. Suurim roomajate ja kahepaiksete erinevus oli paljunemisviis. Roomajad paljunesid munedes. Muna koosnes kahest kotist, millest üks sisaldas embrüot (idulast), teine aga kogus jääkaineid. Tähtis oli ka tugev väliskoor, mis kaitses arenevat embrüod. Muna võimaldas selgroogsetel esimest korda ajaloos elada ja paljuneda ainult kuival maal, eemal veekogudest.
arvestades roomajate ja imetajate poolt pakutavat võistlusmomenti. Vastandina sellisele situatsioonile, olid Karboni ja Vara-Permi kahepaiksed maailma ainuvalitsejateks ja seetõttu leidus neid paljudes erinevates suuruse- ja kujukategooriates; mõningad alligaatorliku välimusega, teised olid jällegi usjad või väljapaistmatud taimetoitlased. Mõnede Karboni kahepaiksed kasvasid kuni 6 meetri pikkuseks. Maise eluviisiga loomadel oli kaitsev soomustik. Vanimad roomajate fossilid on leitud Ülem-Karbonist. Mõned neist väikesekasvulistest loomadest on leitud kivistunud puutüvede tühimikest Joggins`i kihistust Nova Scotia`st. Enamus füüsilisi erinevusi varajaste roomajate ja nende kahepaiksetest esivanemate vahel olid sellised vähetähtsad jooned, mis olid seotud näiteks sisekõrva, suulae, kolba tagaosa ja selgrooga. Roomajad erinesid kahepaiksetest ka paljunemisviisi poolest
annaabi.ee 
