Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta! risoom juuretaoline, on pungad ja lehtede jäänused sinilill, nurmenukk, soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp
Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta! risoom juuretaoline, on pungad ja lehtede jäänused sinilill, nurmenukk, soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp
AREAAL Euroopas Iirimaast ja Pürenee poolsaarest kuni Mandri-Eesti lääneosani, Kaukaasias, Lähis-Ida, Põhja-Aafrikas. SUURUS 10-30 m. VÕRA Vabalt kasvades laikoonusjas, mitmetüvelisena ebakorrapärane. Põhjapoolsetel aladel kasvab tavaliselt põõsakujulisena, oksad pikad, tugevad, horisontaalsed. KOOR, VÕRSED Tüvekoor õhuke, punakaspruun, vanematel puudel eraldub plaatidena või soomustena. Kahe viimase aasta võrsed rohelised, pungad ovaalsed, rohelised. LEHED 2-3,5 cm pikad, ühtlaselt teravneva tipuga, pealt tumerohelised, alt veidi heledamad, tuhmrohelised. Okkad ühekaupa, valguse käes okkad spiraalselt, varjus kammitult. ÕIED, VILJAD Tavaliselt kahekojalised puud. Isaskäbid moodustuvad eelmisel sügisel, kerajad, kollased, paiknevad okaste alusel üksikult võrse tipu osas
annaabi.ee 
