Seal läbis ta kadettide kolmeaastased kursused. Aastal 1929 lõpetas ta sõjakooli I järgu diplomiga jalaväe erialal ja ülendati nooremleitnandiks[2].Alfons Rebane sai oma esimeseks töökohaks Tapal asuva 1. Soomusrongi Rügemendi, kus teenis kuus aastat soomusrongil Kapten Irv.26. oktoobril 1931 abiellus Rebane Agnia Soometsaga. Noorpaari laulatus toimus Narvas Peetri kirikus. Järgmisel päeval toimus pulm edasi soomusrongis.24. veebruaril 1933 ülendati Rebane leitnandiks[2].Aastal 1935 lähetati Rebane Kaitseliidu Sakala Malevasse instruktoriks. [2] Rebasele olevat maksnud teenistuskoha kaitseväes tema abikaasa Agniaga seotud juhtum. Sakala malevas oli instruktorite peamiseks ülesandeks treeningute juhtimine ja võistluste korraldamine. Rebase põhiline tegevusala oli laskealase töö juhendamine. Igal aastal korraldas ta
Interventsioonile püüti anda kodusõja muljet. Punavägede vastas seisid Eesti Kaitseliidu ja Eesti Rahvaväe salgad. 22. novembril rünnak Narvale. 28. novembril 1918. algas Vabadussõda. Kiire edasitung. Rahvaväe ebaedu põhjused: vastaseid oli rohkem; relvastuse ja varustuse ebapiisavus; otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine; madal võitlusmoraal. Eesti Töörahva Kommuun. Eesti enamlased. Selle eesotsas seisis Jaan Anvelt. Aastavahetusel hakkas edu eestlase poole tulema. Edukad olid soomusrongis ja meredessandis(Johan Pitka). Sõdurite arv suurenes. Moodustati veel vabatahtlikke väeosi. Vägede juhatamine korraldati ümber. Johan Laidoner. Varustatus paranes. Välisabi lubati ka saata. Punaarmee olukord aga halvenes. 6. jaanuaril 1919. algas Eesti vägede vastupealetung. Saaremaa mäss veebruaris. Enamlased olid seal popid. Inimesed hakkasid mässama. Midagi erilist ei juhtunud. Kutsuti kokku Asutav Kogu. Esimese Eesti parlamendi valimised toimusid 1919. aprilli alguses
annaabi.ee 
