kivist loss kõrgel künkal valitses ümbruse üle. Lossi kõrge torn oli ideaalne vaatluspunkt ja kõrge müür parimaks kaitseks. Skaudid vallutasid nii mõisa kui ka kõrtsi, kasutades selleks peamiselt käsigranaate. Võitjate poolel vigastatuid ja haavatuid ei olnud, vaenlastest jättis lahinguväljale elu 23 meest. Helme lossi varemete ja koolimaja vallutamine võttis skautidel umbes tunni. Samal ajal käis kodulinnas Viljandis formeerimine edasi. 20. märtsil lahkusid skaudid soomusrongidelt. Sõideti Viljandisse, kus formeeriti pataljon ,,Eesti scout", mille formeerimine viidi lõpule Valgas. Sama kuu 27. kuupäeval algas meestel uus sõjatee. Olukord kagurindel oli raske, ülemjuhataja Laidoner andis käsu ühineda teiste sõjajõududega. Orvas pidid skaudid algul tagasilöögiga leppima, aga järgmisel päeval võeti uus rünnak Orava peale, kuid punased olid sealt juba lahkunud, kogudes jõudu vastulöögiks Kõvera külas
Ta oli valmis juba laskma aga viimasel hetkel märkas et see oli Kohlapuu. Lihtsalt venelaste riided oli ta endale saanud. Ahast ehmatas see väga, sest ta oleks oma koolivenda lasknud. ( 1 koolivend Luhas oli juba surnud oma koolivenna läbi). Järgmisel päeval kuuldi, et nende koolilinn Tartu on tagasivõidetud Kuperjanovi ja soomusrongide poolt. Õhtuks aeti küüt jälle kokku ja toimus edasiminemine. Öös oli palju ilusaid värve ja peagi taibati, et need sähvatavad värvid tulid nende soomusrongidelt. Peagi jõuti Valgutasse. Seal oli üks mõis, kus mehed said puhata. Käsper oli kooli parim klaverimängija ja nüüd oli ta leidnu klaveri millel mängis. Ahas oli kunagi viiuli tunde võtnud. Peagi leiti ka mõned naised ja Käsper mängis muudkui polkat. Kui pataljoniülem tuppa tuli ja edasi käskis liikuda peatus pidu koheselt. Liiguti edasi ja Käsperi rühm pidi kiriku juurde valvesse minema. Seal ei olnud vaenlasi ja seal oli julge olla
Ta oli valmis juba laskma aga viimasel hetkel märkas et see oli Kohlapuu. Lihtsalt venelaste riided oli ta endale saanud. Ahast ehmatas see väga, sest ta oleks oma koolivenda lasknud. ( 1 koolivend Luhas oli juba surnud oma koolivenna läbi). Järgmisel päeval kuuldi, et nende koolilinn Tartu on tagasivõidetud Kuperjanovi ja soomusrongide poolt. Õhtuks aeti küüt jälle kokku ja toimus edasiminemine. Öös oli palju ilusaid värve ja peagi taibati, et need sähvatavad värvid tulid nende soomusrongidelt. Peagi jõuti Valgutasse. Seal oli üks mõis, kus mehed said puhata. Käsper oli kooli parim klaverimängija ja nüüd oli ta leidnu klaveri millel mängis. Ahas oli kunagi viiuli tunde võtnud. Peagi leiti ka mõned naised ja Käsper mängis muudkui polkat. Kui pataljoniülem tuppa tuli ja edasi käskis liikuda peatus pidu koheselt. Liiguti edasi ja Käsperi rühm pidi kiriku juurde valvesse minema. Seal ei olnud vaenlasi ja seal oli julge olla
meest ja neile lisaks kapten Partsi andmeil 600 soomusronglast ja 376 partisani. Aktiivsesse võitlusse suunas Kalm aga vaid 28% koosseisust. Ülejäänud tegelenud punaste vara tagaajamisega (soomlaste II pataljon) või Sangaste vaksalis rongis passimisega (soomusrongide dessandid). Vahetult enne lahingu algust olla Kuperjanovi otsene ülemus kapten Irv manitsenud leitnanti pealetungiga ootama, kuniks saab parandatud Tõlliste sild (pildil) ning saabub tugi soomusrongidelt. Kuperjanov otsustas siiski rünnakuga alustada, lootes mõisa ilma soomusrongide toeta vallutada. Olev Teder leiab, et kapten Irv ei saanud mitte kuidagi manitseda leitnant Kuperjanovit pealetungiga ootama, mis olevat Partsi raamatus ,,Kas võit või surm?" esitatud vale, sest korraldusi ei jaganud mitte Irv, vaid üldjuht polkovnik Kalm. Igal juhul ei oleks kapten Irve manitsusel saanud olla asjade käigule tegelikku mõju, sest polkovnik Kalm, leitnant
annaabi.ee 
