Verduni lahing. Tallinn 2008. Verduni lahing. POSITSIOONISÕDA. Läänerinde mõlemad vaenupooled olid kaitseseisundis ning peeti positsioonisõda. Suurem osa laskemoonatagavaradest oli ära kulutatud, sest ette oli valmistatud 3 - 4 kuud kestvaks sõjaks. Nüüd tuli riikide majandused ümber kohandada pikaajaliseks sõjaks. Kasutades betooni, soomuskupleid ja okastraati, võidi ehitada välikindlustusi. Oli vaja ka uusi strateegilisi plaane. Kogu tootmine tuli riigis ümber korraldada relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse tootmisele. Meeste mobiliseerimine tekitas tööjõu puuduse vabrikutes ja põllumajanduses. Tööle asusid naised ja noorukid. Suured piirkonnad sattusid sõja tallermaaks, kus hävines praktiliselt kõik. Põletati külad ja hävitati isegi põllud. LÄÄNERINNE. 1915. a
Positsioonisõja eelduseks oli: 1) miljoniliste armeede olemasolu. Nende varustamine relvade, laskemoona, mundrite ja toiduainetega oli võimalik ainult arenenud industriaalühiskonnas. 2) tehnika areng ja uute relvade kasutuselevõtt. Üliefektne oli kuulipilduja. Raskekuulipilduja leiutas Hiram Stevens Maxim 1883. Esmakordselt kasutati seda Inglise-Buuri sõjas. 3) kasutades betooni, soomuskupleid ja okastraati, võis ehitada välikindlustusi, mille abil ka väiksemad sõjaväeüksused võisid hoida pidevat kaitseliini. Kuna mõlemad pooled kulutasid 3-4 kuuga peaaegu kõik laskemoonavarud tuli ümber kohanduda pikaajaliseks sõjaks. Läbimurre Idarindel. 1914. aasta oli näidanud Vene armee halba juhtimist ja puudulikku varustust. Vene väejuhatus kavatses ühelt poolt anda Saksamaale löögi Ida-Preisimaa kaudu Berliini