igal sõlmekohal sündida uus "maapealne taim". Maapealsele varrele kasvavad alla ka väikesed juured ja ta alustab küllaltki iseseisvat elu. Taas on juurtele abimeheks seeneniidistik. Lakkelehe pärislehed kasvavad maa-alustest võsunditest välja juurmise kimbuna ehk kodarikuna. Nad on üsna heledalt rohelised ja pealmiselt pinnalt läikivad nagu lakitud. Sellest ka taime nimi. Kuid lakklehel on veel lehti. Nende pärislehtede vahel võib leida soomusetaolisi alalehti ja õisikuvarval samuti soomusjaid kõrglehti. Õisikuid ei näe me aga sugugi alati. Kõigepealt ilmub maapinnale vaid leherosett. See püsib igihaljana kolm või neli aastat, osa lehti kuivab vahepeal, osa elab üle talve, hävinute asemele kasvavad uued. Alles kolmandal või neljandal aastal tuleb lehtede vahelt välja pikk õisikuvarb ja areneb tihe õiekobar. Õied on rohekasvalged mõlemasugulised, kaheli õiekattega ja lühiraolised. Kust leida??
teistele kohaosadele; kui nahale tekib mädapõletik, millele on iseloomulik väikesed, purunevad villid ja nende kattumine koorikutega (impetiigo); mähkmelööve tekib seoses üle 48 tunni kestnud kõhulahtisusega; kui lapsel tekib palavik, kui kahtlustad lapsel allergiat. Seborroiline dermatiit Seborroiline dermatiit ehk beebi kõõm ehk korplööve ehk gneiss on lapse peanahal ja kulmudes esinev läbipaistev või kollakaspruun soomusetaolisi laike meenutav lööve. Tegemist on tavaliselt imikule ohutu lööbega. Beebikõõma tekkepõhjused ei ole teada. Lööve võib tekkida imiku esimesetel elukuudel. Arvatakse, et see võib olla seotud emalt saadud hormoonidega, mis panevad peanahal olevad beebi rasunäärmed rasu üleprodutseerima. Tavaliselt beebikõõma ravida ei ole vaja ja see kaob ise aja jooksul. Samas võib see oodatust kauem aega võtta. Näiteks võib beebikõõma leida ka aastaste laste peanahalt.
annaabi.ee 
