28. augustil 1942 teatas kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgema juhtkonna poolt on antud luba moodustada Relva-SSi alluvuses Eesti Leegion. Mehi värvati sinna algul ida- ja politseipataljonidest. Leegion pidi olema rügemendisuurune ja koosnema kolmest pataljonist. Esimese pataljonina formeeriti Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva". See viidi 5. SS- Soomusdiviis "Wikingi" koosseisu. Pataljon võitles Izjumi lahingus ning hiljem Tserkassõ kotis. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk-järgult üle sundmobilisatsioonidele.Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisele kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku
kõrgemas vanemohvitseri auastmes. Näiteks: · Soomusbrigaad · Õhudessantbrigaad · Soomusjalaväebrigaad (motolaskurbrigaad) · Jalaväebrigaad Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2-6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused. Diviisil on oma lahingutoetus- ja teenindusvõimekus. Näiteks: · jalaväediviis; · ratsadiviis; · soomusdiviis; · soomusjalaväediviis; · õhudessantdiviis; · merejalaväediviis; · mägidiviis; · õhutõrjediviis; · laevadiviis (diviis) Korpus on operatiiv taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 24 diviisist ja eriotstarbelistest väeosadest ning tagalaüksustest. Armee kooseisu kuulub tavaliselt 25 korpust. Korpus võib tegutseda ka eraldiseisva üksusena.