baltisakslastest koosnev Landeswehr. · Saksamaa alustas pealetungi Limbazi ja Stalbe suunas, vallutades samal päeval ka Vidrizi. · 20. juuni ründas Rauddiviis kaitsepositsioonidel olevat Eesti 9. polku, rünnak löödi tagasi · Stalbe suunal vallutas Rauddiviis ka Straupe. · Sakslaste üldpealetung algas 21. juuni varahommikul, Landeswehr´i väed ründasid Eesti ja Läti vägede positsioone Rauna jõel. · Tänu appi tulnud kahele soomusautole suutsid eestlased oma positsioone kaitsta, samuti lasid eestlased alla ühe madalalt lendava saksa lennuki. Vabadussõja tagajärjed · Narvas toimus Vabadussõja suurimaid lahinguid, venemaa saatis eestlaste vastu 2 armeed 160 000 meest, eestlasi oli ca 85 000. · Nõukogude Venemaa ei suutnu kaitsest läbi murda ning 1919 aasta lõpuks nõustus vaherahuga. · 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa
raskekuulipildujat. Soomusauto meeskonnas koos vahetustega oli kokku 11 meest. Varustuse vedudeks rindele oli ,,Tasuja" juurde kinnitatud veel ka üks veoauto koos kahe autojuhiga. 13. jaanuaril 1919.a sõitis ,,Tasuja" Lõunarindele, kus see Orava mõisa all vajus läbi vaenlase poolt rikutud sillakatte. Kuna autot polnud vaenlase tule all enam võimalik päästa, pandi see põlema. ,,Tasuja" oli ainus Vabadussõjas kaotatud soomusauto. Selle nimi anti hiljem ühele sõjasaagiks saadud soomusautole (vt LISA 6.1) Soomusautode relvastuseks oli kahuritornis üks 37 mm lühikese rauaga kiirlaskekahur, kasemattides kaks raskekuulipildujat Maxim, kinnitatud puust pukkidele ja auto esiküljel üks 7,7 mm kergekuulipilduja Madsen. Lahingusse sõites võeti kaasa kahurile 200-300 mürsku, raskekuulipildujale 40-50 padrunilinti a' 250 padrunit ja kergekuulipildujale 25-35 padrunisalve a' 36 padrunit. Lisaks oli kaasas veel padruneid kastides ja käsigranaate. Kokku
annaabi.ee 
