17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. Stalingradi lahing algas Saksa vägede jõudmisega Stalingradist lähistele 23.augustil. 13. Septembril tungisid nad linna ning vallutasid osa sellest. Lahingud tänavatel kestsid peaaegu 5 kuud. Saksamaal oli Heeresgruppe B, 6. Armee, 4. Soomusarmee, Kolmas Rumeenia Armee, Neljas Rumeenia Armee, Kaheksas Itaalia Armee ning Teine Ungari Armee. Stalingradi lahingus võtles Saksa eest umbes 850 000 meest. Nõukogude Liidu alluvuses olid Lõunarinne, Edelarinne ning Doni Rinne. Lahingus osales umbes 1 700 000 meest. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. Saksamaa
jõuda Venemaa pinnale. Leningrad piirati ümber alles septembri alguseks. Kohe pärast Leningradi piiramist muutus Hitler uuesti meelt ning seadis Moskva peamiseks sihtmärgiks. Sellega kaasnes ka soomusrelvastuse tagastamine Mittele. Nord jäi Leningradi valvama kuni 1944. aastani ning Süd jäi Kiievit piirama, mis langes sakslaste alla alles 19. septembril. Alles siis sai von Rundstedt loovutada von Bockile II Soomusarmee, mida juhtis Heinz Guderian. Seetõttu ei saanud rünnak Moskvale alata enne 30. Septembrit. Sakslastele oli jäänud vähe aega, sest sügisene vihmaperiood ja karm pakane olid lähedal. Esimesed vihmad algasidki enne operatsiooni algust. Stalin ja tema kõrgem väejuhatus olid kindlad, et Moskva vallutamine on sakslaste tähtsaim sihtmärk. Seda kinnitasid Luftwaffe pommirünnakud Moskvale, mis panid sealse laskemoonatööstuse evakueerima Uurali mägedest ida poole, eemale pommitajate
· lennuväekorpus · motoriseeritud korpus · mägiküttide korpus · kaardiväe laskurkorpus · tankikorpus · kaardiväe tankikorpus · ratsaväekorpus · soomuskorpus Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis. Armees olevate erinevate väeosade hulk ja suunitlus sõltub armee ette püstitatud strateegilistest ülesannetest. Näiteks: · väliarmee; · soomusarmee; · lennuväearmee. · löögiarmee Armee on ka sõjaväe üldnimetus. 2. Eesti kaitseväe ülesanded: 1. kollektiivne kaitse ning Eesti ja/või teiste NATO liikmesriikide julgeolekut otseselt ohustavate rahvusvaheliste kriiside ohjamine 2. riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaa, territoriaalvete ning õhuruumi üle 3. osalemine rahvusvahelistes kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides 4
annaabi.ee 
