Ohtralt esineb ka sinihelmikas, jäneskastik ja luht-kastevars. Laiguti esinevad metsmaasikas ja külmamailane, mis on sinilille kasvukohatüübile omased ning ümarlehine uibuleht, mis on mustika ja jänesekapsa kõdusoole omane taim. Laiguti esineb ka soomadar, mis on madalsoo ja lodu tüübi taim ning soo-osi, mis on angervaksa, osja ja lodu kasvukohatüübi taim. Taimestiku põhjal pole võimalik anda hinnangut kasvukohatüübi kohta. Kuna tegemist on soomullaga (turbakiht üle 30 cm), saab välistada arumetsa kasvukohatüübid. Proovialal puudub täielikult puhmarinne, see võimaldab välistada samblasoo kasvukohatüübid. Ala ei ole üleujutatav, ei esine mättaid ega sügavamaid lohke, kus vesi pikemat aega püsiks. Septembri alguses tehtud kaeve sai 125 cm sügav, kahe nädala jooksul jäi kaeve täiesti kuivaks. Seega võib välistada lodu kasvukohatüübi. Võimalik kasvukohatüüp oleks kõdusoo
esineda üleujutusi, metsastamiseks ei sobi. Soodsa veereziimiga jääksood (pinnaveetase on vähemalt 0,3...0,4 m sügavusel) jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks; 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood, kus puud kasvavad kehva mullaviljakuse, esijoones fosfori vähesuse tõttu sama viletsasti kui looduslikus rabas. Esimesed katsealad rajati sügava oligotroofse soomullaga jääksoodele selleks, et selgitada mineraalväetiste mõju puutaimede ja metsakultuuride arengule ning kasvule. Väetuskatsete tulemused näitasid, et selliseid jääksoid on võimalik metsastada väetiste abil; ilmtingimata on vaja anda fosforväetist (P2O5 toimeainet 100 kg/ha). Lämmastik- ja kaaliväetise kasutamisest ei ole olulist kasu olnud sel juhul kui ei ole antud fosforväetist. Sõltuvalt konkreetsetest tingimustest on mõnel pool nappus olnud ka kaaliumist ja lämmastikust
annaabi.ee 
