jubedad. 1939. a. toodi Nõukodude Liidu sõjaväe baasid Eestisse, Soome keeldus ning samal aastal soomet rünnati ning sellega algas Talvesõda, mis kestis 1940. a märtsini. Näidati Nõukogude Liidu terrori pärast hukkunud inimesi, mis näitas kui kole see aeg tegelikult oli. Inimeste jutud, kes olid selle üle elanud kõlasid sinna juurde väga tõeliselt ning näitasid seda ajastut päriselt, hoopis teisest küljest kui õpikute tekstid. Mainiti, et ka Nõukogude Liidus oli ohvreid ning soomlsed tundsid ka neile kaasa. Eestlased elasid soomlastele väga kaasa ning väikest lotat kutsuti Eestisse tutvuma. Laila Aur rääkis, et oli teatud lähedus ning kutse oli imetore kingitus. Eestis nähti lennukeid pidevalt, aga öeldi, et see pole sõjaolukord. Helsingist võeti Soome noorlotadega ühendust ning saadi teada, et Eesti on okupeeritud ning Konstantin Päts teadmata asukohas. Pärast okupeerimist algasid küüditamised ning 1941. aastal naiskodukaitsjad küüditati Siberisse
Talupojad olid pooled rootslased ja pooled soomlased. Esialgu soomlased ei osanud rootsi keelt, aadlikud oli rootsikeelsed. 17. saj alguses algas fennofiilia liikumine. Daniel Juslenius oli see mees, kes tahtis tõestada, et soome keel on lausa heebrea keele järglane. Järgmine tõsisem fennofiil oli Portan. Ka teda huvitas nii soome keel kui ka rahvakultuur. Talle tehti Soome esimene ausammas. Portan siiski arvas, et soome keel kaob lõpuks, sest Lääne-Soomes läksid haridust saavad soomlsed üle rootsi keelele. Mati Klinge (elab), ajaloolane, Soome elanikud olid barbaarsed metslased- soomlased, ranniku haritlased. 1890 sai Soome iseseisvaks üksuseks Vene Keisririigi osana. Siiski rootsi keele positsioon säilis, aga vaikselt hakati arendama soome keelt. Venemaa oli huvitatud sellest, et Soome kaugeneks Rootsist. Sel ajal loodi soomluse identiteet ja algas soome keele liikumine. Ludwig Runeberg- eepose autor- kiitis soomlast ja lõi temast positiivse pildi. Ise kirjutas rootsi
annaabi.ee 
