Eesti rahvakultuur pole arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Ka baltisakslaste teoseid läbivad narratiivid põhinevad suurel osal Eesti ajalool ja olustikul. Pikka aega, või õigemini suurema osa Eesti ajaloost on kunsti ja kultuuri mõjutanud erinevate maade okupatsioonid. Sellepärast saame päris Eesti kunstist kui rahvuslikust kunstist rääkida alles peale eestlaste vabanemist feodaalsest pärisorjusest ehk perioodist, mis algab Köleri kunstilise tegevusega
inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ja moraaliõpetust. Siiski polnud nad ainult mingi "vaestepiibel", jumalasõna esitamine kirjaoskamatule rahvale piltide kaudu. Piltide ja kujudega austati ristiusule tähtsaid isikuid ja sündmusi. Bütsantsist lähtunud õigeusk pidas
annaabi.ee 
