looduses ja inimese enda loodud asjades. Haldjal on suhteliselt iseseisev eksistents, mis jätkub ka pärast eseme kadumist või selle olemasolu lakkamist. Haldjas valitseb ühe konkreetse metsa või metsatuka üle. Seega on metshaldjas lokaalse paiga vaim. Oskar Loorits peab loodushaldjate usu aluseks austavat suhtumist loodusesse. Suhtumises loodusesse avaldub esivanemate ürgdemokraatlik mõtteviis, mis peab inimest samaväärseks loodusega. Soomeugrilik loodushingedeusk andis maad germaanlastelt laenatud kaitsevaimudeusule. Ivar Paulson leiab, et haldjauskumuste alus on hingeusk- kujutlus loodusobjektide ja inimkäte poolt loodud asjade hingestatusest. Hingele omistati teatud iseseisvus kehast, osad hinged (irdhinged) võivad looma või inimese kehast irduda. Lisaks kujutlusele irdhingest on haldjauskumuste aluseks üldine animistlik suhtumine loodusesse, eelkõige aga metsa.2 1 Aino Laagus. Metshaldjauskumus uurimisobjektina
Substraatkultuur- kui assimilatsioon (ühe kultuuri kandjad võtavad teise kult. praktikad ja tekstid üle ja kaotavad oma kultuuri identiteedi) on toimunud, jäävad nõrgemate kultuuride jäljed teataval territooriumil või elanikkonna kihi sees. Nt. soomeugrilased on üle võtnud 3 vene keele, aga räägivad seda teatud piirkondades soomeugriliku hääldusega. See soomeugrilik hääldus ongi see jälg. mõju avaldubki selles, et unustatud keel kõneleb ülevõetud keeles kaasa, oma aktsendiga. 19. Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? Teoreetilisele paradigmale, 19. sajandist. Erinevad teoreetikud on esitanud väiteid, üksteist toetades, üksteisest sõltudes, aga üksteisega põhilistes küsimustes üldse mitte sõltudes. Kõik põhinevad sellel vaatel: minevik on halvem, tulevik on parem. Areng on ühesuunaline.
annaabi.ee 
