meeste tempude meenutamisega.. Põhjatähe poegi jäi Malmi kalmistule 303 - Viirlaidi väljend ,,külmad ja vaikivad numbrid" on tõesti kõle oma igavikulises tähenduses. ,,Mu read on kirja pandud teadmisel, et eestlane ei tohi unustada, kes ta on," iseloomustas Arved Viirlaid 1997. aastal ,,Sirbis" oma loomingut.See oli tolleks ajaks juba pool sajandit kestnud proosa- ja luulevormis kirjutamist hõlmav üldistus. Raamtus ,,Põhjatähe pojad" on autor vaatluse alla võtnud oma soomepoisi-aastad. Seda teemat on ilukirjanduses ka varem käsitletud aga Viirlaiul on ütelda mõndagi, mis varasemad ütlejad on ütlemata jätnud või mida nad ütelda ei teadnud. Raamtu lähtekohaks on vägivald, mis eesti rahvale Teises maailmasõjas osaks sai. Väga omal kohal on, eriti minuealist lugejat meeles pidades, raamatut alustav ,,Eellugu" -- konkreetne meenutus sündmustest ja olukordadest, millest Soome-minek välja kasvas
aastal välja antuna kirjastuse ,,Olion" poolt. Teose kogumahuks on 380 lehekülge. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, kaheksast peatükist ja kokkuvõttest ning sisaldab ajaloolisi fotosid, kaarte ja soomepoiste päevikute väljalõikeid. Raamat ,,Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks" räägib koos Eesti riigiga kasvanud põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud soomepoisi sõjaaegseid ja -järgseid lugusid. Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi. Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924
mõõtkava, kuhu mahuvad siiski ära vabadusvõtleja isiklik heroism, tema tõekspidamised, ja tema vankumatu tahe eelkõige väärtustada vaimu ja aadet kõikide olmeliste ja kehaliste kannatuste kiuste. Kui laenata Jaan Krossilt mõiste "kirjandus kui laiendatud autobiograafia", siis pole kahtlust, et Arved Viirlaiu sulest ilmunud teosed on eesti kirjandusele pärandanud unustamatult värvikalt kirjeldatuna eesti sõduri ja vabadusvõitleja, soomepoisi ja metsavenna kujud." (Kirss, Tiina 1997. Arved Viirlaiu looming rahvuslikus perspektiivis Sirp 02.11) 6 Taavi saab teada, et Hiie talu elanikud on lahkunud rannikule sooritama katset üle mere Soome minna. Seejärel Taavi lahkub, et minna Tallinnna. Oma kaaslased jätab ta Hiiele. Hiljem saabub Hiie rahvas tagasi, kuna katse Soome minna oli luhtunud. Saades teada abikaasa Tallinnase minekust, otsustab Taavi naine Ilme koos poja
annaabi.ee 
