Sel ajal loodi väga palju sõnu. Johan Vilhelm Snellman- kirjutas ,,Maamiehen ystäva", andis välja ajalehte ,,Saima", kuulus kirjandusliitesse ,,Kallavesi", avaldas artikleid oma ajakirjas ,,Litteraturblad för allmän medborgelig bildings". Teda nimetatakse rahvusfilosoofiks. Ta võttis kasutusele mõiste ,,rahvuskirjandus". See tähendas, et rahvuskirjandus kasutab kirjanduses oma keelt. Ta propageeris soome keeles kirjutamist. Ta rõhutas ka, et rootsikeelne haritlaskond peaks muutuma soomekeelseks, nii sajandi lõpuks juhtuski. Ise pidas ta väga oluliseks ajalehe ,,Saima" kirjutamist, mis siiski oli rootsikeelne. Seal avaldas ta oma põhimõtteid. Ta kuulutas, et kui juba vaikselt tekib oma keel jne, siis varsti tekib ka oma riik. Ta nimetas isamaaks ainult Soomet, mitte Soome-Rootsit. Ta arvas, et soomlased on lootusetud, ta tahtis rootsikeelsetest soomlastest kasvatada tõeliselt soomlased. Ta kirjutas tööstusest ja põllumajandusest jne oma ajalehes
Pietari Hannikainen ja K. J. Gummerus alustasid soomekeelse kirjandusega juba enne tsensuurimäärust. Hannikainen andis välja ajalehte ,,Kanava", avaldades seal ilukirjandust ja trükkides seal ka oma farsi ,,Silmamoondaja". Temast kujunes hea novellikirjanik, tema sulest pärinevad ka esimesed soomekeelsed ajaloolised jutustused, mida avaldas järjeromaanina. Teerajaja oli ka Gummerus, samanimelise kirjastuse asutaja. Kirjutas teose, mida võib pidada esimeseks soomekeelseks algupäraseks romaaniks ülimalt romantilise ,,Ülikud ja alamad" Akadeemilised luuletajad Oksanen ja Suonio A. Oksanen oli A. Ahlqvisti (1826 89) luuletajanimi, mis seisis tema kogu ,,Sädemed" kaanel. Kasutas nime, et eristada oma elutöö kaht erinevat, luuletaja ja teadusmehe poolt. Teaduses => tunnustust vääriv töö soome ja soome sugulaskeelte uurijana, tõusis professoriks ja ülikoolirektoriks
annaabi.ee 
