...ka? Kuidas? Millainen? Milline? Kuinka kaukana? Kui kaugel? Kuinka kauan? Kui kaua? Kuinka paljon? Kui palju? Paljonko maksaa? Kui palju maksab? Milloin kauppa avataan? Millal kauplus avatakse? ...suljetaan? ...suletakse? Mitä se tarkoittaa suomeksi? Kuidas see on soome keeles? Vastakohtia hyvä/huono hea/halb lyhyt/pitkä lühike/pikk iso/pieni suur/väike kallis/halpa kallis/odav kuuma/kylmä kuum/külm nuori/vanha noor/vana uusi/vanha uus/vana matala/korkea madal/kõrge musta/valkea must/valge kirkas/tumma hele/tume Värit valkea valge musta must punainen punane si...
HÄÄLDUSNIPID I HÄÄLDUSNIPID II HÄÄLDA KÕIK HÄÄLIKUD VÄLJA! “T”, “L”, “N”, “S” TUMEDAD! korkea talo (puhek. korkee talo) KAKS ÜHESUGUST TÄHTE PIKALT! Tallinna, koti, kissa, kassi, tapaa...
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva ...
Gustav Adolf Gümnaasium Referaat Soome keel Tallinn 2017 2 Sisukord Sisukord................................................................................... 3 Sissejuhatus.............................................................................. 4 1.Soome keel..........................................................
... Head aega! heinäkuu juuli heippa nägemist helmikuu veebruar helpottaa kergendada helppo kerge Helsinki (Suomen pääkaupunki) Helsingi (Soome pealinn) helsinkiläinen helsingilane hengittää hingata henkari riidepuu henki inimene henkilö isik henkilökunta personal henkilöllisyystodistus isikutunnistus, ...
...supidu, bioloogiaolümpiaad, Tartu maraton, Valgete Ööde ralli, Valge Daami muusikapäevad, Pimedate Ööde filmifestival 9) Kaubanimed, · Vikerkaare kommid, kakao Meie Mark, joogivesi Saku Läte, Toolse leib, Türgi diivan, Soome kelk · Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud: Ford Transit, Volkswagen Jetta 10) Sõidukinimed jm nimed. · laev Tormide Rand, tõrjeauto Kärmas Katariina, rong Punane Nool Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: 1...
... Emb-kumb Tallin-Tartu vaheline Minuvanune Enam-vähem Kõigepealt Üksainus Siia-sinna Veel kord Aja jooksul Minuvanune Otsekui Edasi-tagasi Soome lahe äärne Seesama Igaüks Ülesöömine/üle söömine Sellessamas Üles-alla Kasvõi/kas või Peipsi-äärsed külad Valge-sinisetriibuline Kogu aeg Kahe ja poole aastane Sinimustvalge Tolle aja ...
...ne ajalootegelase nimi, nagu Aleksander Suur, Karl XII, Peeter I, Katariina II. Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid. 1. Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid. Nt Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Kuramaa, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Ojamaa, Väina, Koiva. Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri. Eksonüüme on nüüdisajal vähe ja neid ei t...
...tuste allüksuste nimed kirjutatakse väikese algustähega NT: Paldiski gümnaasiumi direktsioon. 12. Kaubad, tooted ja sõidukid kirjutatakse läbiva suure tähega, väljaarvatud liigisõnad. NT: auto Opel Omega, kakao Meie Mark, Kulda Katrina kohvipakk, Perepoja leib, Soome kelk, Tallinna kilud, 13. Ürituste nimed kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Valge Daami muusikapäevad, Paldiski Laululaps, Rahu Maraton. 14. Autasude nimed läbiva suure töhega väljaarvatud liigisõna. NT: Maarjamaa Risti orden, Viljandi Rammumees auhind. 15. Ehitised, taevakehad, tä...
...lduse radikaalsemat suunda. 191225 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, morfoloogia (i- mitmus, i-superlatiiv jpm) ning süntaksi eestipärastamise alal leidsid enam vastuvõttu kui tema hilisemad soovitused. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brosüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ning vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prants...
...Ludwig Wittgenstein 12 13 kolmandiku võrra kiiremini, samas räägivad soom- Meil on tunne, et ole lased ühe kõnevooru jooksul kauem kui eestlased. me vabad, sest meil Soome kuulajad kuulavad hoolega, esitavad täpsus- lihtsalt puuduvad sel tavaid küsimusi ning väljendavad oma seisukohti lised keelevahendid, millega oma mitteva ettevaatlikult. Eestlased on kannatamatud ja otse- kohesemad ...
...orfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm. Sellist tüüpi esindavad türgi (ja üldse turgi keeled), polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. 3) flekteerivad e fusiivsed keeled neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele sedavõrd keerukate muutumisprotsesside käigus, et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisenemisel, tüvesise...
...imalikuks loobuda kohanime kirjutamisest väikese algustähega ka nähtuste, viiside, meetodite liiginimetustes ning haiguste, ravimite, keemiliste ühendite ja värvuste liiginimetustes. Seega võib kohanime kirjutada suure algustähega ka sellistes ühendites nagu Türgi diivan, Soome kelk, Hiina köök, Rootsi laud, Siberi kat jm. Kohanimi säilitab suure algustähe ka sel juhul, kui liigisõna on ära jäetud: autor toob välja näite ostab Bried ja Stiltonit (Brie ja Stiltoni juustu). Jätame välja taimeda ja loomade nimetused sest neid see ei puuduta. Põhiosas jääb samaks ka rahvas...
EESTI KEELE LUGU (lk 66–115) 1. Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ning milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Läänemeresoome algkeelest, soome keelega 2. Nimeta eesti keele arengu kolm perioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1...
... Mare Hallop 7.10.2013 KiNG 30.10.2012 Eesti keele kujunemine o algas 2000 – 2500 a tagasi o algkeel võis olla üsna sarnane soome keelega (uusi sõnu juurde tulnud, grammatika vähe muutunud Läänemeresoome kaljujoonised eesti Eesti keele arengus kolm perioodi: ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637...
... elu jooksul koolikõrvalt kooli kõrvalt Rakvere küljealt Rakvere külje alt Keeled kirjutatakse lahku. Sidekriipsu, mis on kokkukirjutamise märk, kindlasti ei tule. Vigane Õige inglise-, soome- ja vene keelt inglise, soome ja vene keelt Minu arvates on kujunenud olukord, Minu arvates on kujunenud olukord, kus eestlased peavad kohanema kus eestlased peavad kohanema ainult venekeelt kõnelevate ainult vene keelt kõnelevate inimeste järgi, unustades riigike...
...akse tavaliselt sõnade lühendamisest. Üks slängisõnaraamatu autoritest Kätlin Vainola arvab, et praeguses slängis on inglise keele laenude osakaal väga suureks muutnud (Vainola, K.). Mai Loog kirjutab samuti, et Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas ka soome ja vene keelest. ,,Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu." (Loog, 1991: 7) Seega saadakse uu...
...r tõi välja, et ladina keel pärineb kreeka keelest, kõik keeled pärinevad heebrea keelest, nimetas neli gruppi keeli, kuid ei märganud nende sugulust: · deus-keeled (romaani) · theos-keeled (kreeka) · godt-keeled (germaani) · boge-keeled (slaavi) Leibnitz: leidis, et ungari ja soome keel on suguluses; leidis, et kõikide keelte eellast pole enam olemas ja paigutas heebrea keele araabia keelte hulka; 1799 tõestatakse ungari ja soome keele ning ungari ja eesti keele sugulus ja sellega saab alguse võrdlev-ajalooline meetod. Võrdlev-ajalooline meetod: selle loojateks olid taanlane...
...Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm. Sellist tüüpi esindavad turgi keeled, polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. 3) flekteerivad e fusiivsed keeled – neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele keerukate muutumisprotsesside käigus, nii et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teise...
... Lulea saami põhjasaami Inari saami MARI (TSEREMISSI) KEELED Kemi saami koltasaami PERMI KEELED Akkala saami udmurdi (votjaki) Kildini saami permikomi turjasaami sürjakomi LÄÄNEMERESOOME KEELED UGRI KEELED liivi ungari eesti mansi (voguli) vadja handi (ostjaki) soome isuri (ingeri) SAMOJEEDI KEELED karjala nganassaani (tavgi) aunuse eenetsi (jenisseisamojeedi) lüüdi ...
..., segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne - advekaante - troska: voorimehesõiduk - füüsikus: arst - kilter: töö ülevaataja mõisas - parmas: lõigatud vilja sületäis - tünder: suur tünn - meigas: kaelustuvi - filisterlik: väikekodanik - suspendeerima: edasi lü...
...nded, miljonid 2)Omadussõnad (-ne,-line) Nt: 5-aastane, kuuekuune, viieaastane, kahekümne viie aastane 3)Kohanimed Nt: Kitsas tänav, Kesktänav Murded allkeel ehk kohakeel. On seotud mingi osaga riigist. Jagunemine: 1)Kirde-ranniku murre (Ida-Eesti) Soome mõjutus Puudub palatalisatsioon (pehmendamine) Puudub vältevaheldus (häälikupikkus ei muutu) Puudub sise- või lõpukadu. Nt:raudne-> raudane Säilinud vokaalharmoonia. Nt: nädal->nädälä 2)Põhja-Eesti murre: · K...
... Kirjutada Kadri sai. Õige on Eesti loodus (ühendi esimene sõna on suure algustähega). Kauneid jõule! Teine sõna on väikese algustähega. Õige on e-valitsus, aga lause alguses E-valitsus. Ühendis Egiptuse nuhtlus on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada Mandri-Soome ja Mandri-Eesti. Kohanime täpsustav täiendosa on suure algustähega ja ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil. Õige on kirjutada Berliini roheline. Õige on kirjutada Aasia köök, Indoneesia köök, Hiina köök (ühendite esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada Pühalepa tanu. Kirjakeeles on v...
... Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi ku...
...uri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa Tavakasutus - Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam- Austria · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähe...
...ljandi, Narva jõgi, Paks Margareta Nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse sidekriipsu abil: Ida-Euroopa, Lõuna-Aafrika, Tsaari-Venemaa, Kaval-Ants. Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Läti laev, Hollandi juust,Soome kelk. AGA väikse tähega kirjutatakse kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetustes: eesti keel, norra rahvakultuur, hispaania kunstnik, taani filosoof. perioodikaväljaanded: Postimees, Sirp, Maaleht, Eesti Loodus, Eesti Päevaleht tooted: kefiir Gefilus, Ema sai, limo...
...uri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa Tavakasutus - Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam- Austria · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: ...
...käes; ei, seda härra Maurus ei ütle, sest tema teab, tema poistel on vaesed vanemad, kel on vähe raha, nemad ei või ratsasõidu ja alasti naise vaatamise eest niipalju maksta; vaid härra Maurus ütleb: kes tahab meie oma Betlemma vürsti näha, meie oma mõõka näha, mis toodud soome sepalt meeste mahaniitmiseks, see tulgu. Ja kui on mõni, kel pole niigi palju raha, et võiks korragi näha meie oma vürsti, kes on vürstide vürst, siis tulgu ka see härra Mauruse juure ja öelgu: härra Maurus, minu isa ja ema või papa ja mamma, nagu kellelgi on, sest meie oleme üks halb ja jumal...
...18031882). Näiteks: sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Eesti Kirjanikkude Liit kirjanikke koondav organisatsioon, mis asutati 1922. aasta oktoobris Tallinnas. Liidu peamised organiseerijad olid Friedebert Tuglas ja Mait Metsanurk, kes olid ka esimesed Liidu juhatuse esimehed. Algperioodil kuulus Liitu 35 liiget. Liidu peami...
...alism 2013, Vol. 10/2. Special issue on Receptive multilingualism. Jarvis, S. 2000. Methodological Rigor in the Study of Transfer: Identifying L1 Influence in the Interlanguage Lexicon. In Language Learning 50 (2), 245-309. Kaivapalu, A. 2004. Kui sarnane on sarnane? Eesti ja soome mitmusevormide psühholingvistilisest reaalsus- est. In H. Sulkala & H. Laanekask (eds.), VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen julkaisuja 24. Oulu: Oulun yliopisto, 6271. Kaivapalu, A. 2006. Reeglid ja analoogia võõrkeeleõppes soome mitmusevor...
...lle korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju. Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on oma kindel grammatiline funktsioon (soome, ungari, türgi-tatari keeled). c) polüsünteetilised keeled Semantiliselt tähtsad elemendid antakse edasi seotud vormi abil. Nt lause öeldis ja tema laiendid moodustavad ühe sõna. Ühte pikka sõnasse võib olla liidetud isegi terve lause (inuiti e eskimo ...
UURALI KEELTE TEKE JA ARENG Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult ,,saldejumps"'i. Miks on see nii? Uurali keelkond koosneb soome-ugri ja s...
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
