Ajus ei säilu segmentaarne jaotus eriti selgelt, kuid seal saavad alguse närvipaaid pähe ja rindkere ülaossa: kraniaalnärvid. Spinaal- ja kraniaalnärvides on aksonid ja tugikude. Samas närvis on tavaliselt koos müeliniseeritud ja müeliniseerimata, sensoorseid ja motoorseid, somaatilisi ja autonoomseis närvikiude. Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas kesknärvisüsteemis või selle vahetusläheduses nagu seljajajust väljaspool spinaalganglionites. Autonoomsete neuronite soomaosi on ka organites erilistes autonoomsetes ganglionites. DERMATOOMID Varases arengustaadiumis on loode moodustunud järjestikustest segmentidest nagu vihmauss. Kesknärvisüsteem on sel perioodil torusatnane neuraaltoru, millest igasse segmenti kasvab üks paar spinaalnärve. Ka täiskasvanul innerveerib iga spinaalnärv vastavat nahapiirkonda, dermatoomi ja neid lihaseid, mis algselt kuulusid sellesse segmenti. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM ·reguleerib ja koordineerib siseelunditetalitlust
suhtluskeel. Katseloomal kujundatakse mingile kindlale ärritajale välja motoorne tingitud refleks. Refleksi osatähtsus motoorses talitluses . Sensoorseid, neuronaalseid ja efektoorseid komponente, mis refleksi puhul üksteise järel aktiveeruvad, nimetatakse refleksikaareks. Refleksikeskuseks nimetatakse sellist kesknärvisüsteemi kohta, kus on palju refleksikaarega seotud olulisi sünapse ja närvirakkude soomaosi. Kõik sensorid oslaevad ühtedes või teistes refleksides ja sellele vastavalt on nende aferentsed kiud antud refleksikaare aferentseks teeks. Afaretnsed närvikiud toovad infot refleksikeskusesse. Eferentseks teeks on kas motoorsed aksonid või autonoomse närvisüsteemi postganglionaarsed kiud, efektoriteks võivad olla skeletimuskulatuur, silelihased, süda või näärmed. Eferentsed närvikiud juhivad informatsiooni kaugemale.
annaabi.ee 
