• Assotsatsioonikiud- ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires • Komissuraalkuid- ühendavd suuraju poolkerasid omavahel • Projektsioonikiud- ühendavd suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Ajukoor saab impulsse kõikidelt ekstero ja interoretseptoritelt. Seljaaju valge- ja hallaine. (2.4.12) Seljaaju valge- ja hallaine. Seljaaju tsentraalkanali ümber on hallaine, mis on moodustunud dendriitidest, gliiarakkudest ja neuronite soomaosadest. Hallaine ümberitseb valgeaine. Valgeaines on palju aferentseid ja efereintseid juhteteid. Valgeaine moodustab hallaine ümber mõlemal pool eesmise, tagumise ja külgmise seljaajuväädi. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. (2.4.13) Eessambas motoorsed neuronid. Tagasambas paiknevad sensoorsed neuronid., nendega on sünaptlises ühenduses spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi
XII Keelealune närv (M) Innerveerib keelt motoorselt ja keelelt ümbritsevatele luudele lähtuvaid lihaseid. M – motoorne närv, S – sensoorne närv, MS – mõlemad 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallaine, mis on seljaaju tsentraalkanali ümber) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallaine on moodustunud peamiselt neuronite soomaosadest ja dendriitidest ning gliiarakkudest. Seljaaju läbilõikel moodustab hallaine liblika- või H-tähekujulise kujundi. H-tähe tipud on ees- või tagasarved. Hallainel eristatakse rinna- ja nimmepiirkonnas veel külgsarvi. Seljaaju eessambas on motoorsete neuronite soomaosad. Nende neuronite aksonid moodustavad spinaalnärvi eesmise juure. Tagasambas on sensoorsed neuronid. Nendega on sünaptilistes ühendustes spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juures
annaabi.ee 
