Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin Elu Soomaal sõltub peaaegu igal aastal ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis... KÜLASTAJA SAAB... RMK punktist asjatundlikku infot Soomaa ja selle ümbruse kohta vaadata filme Soomaast külastada näitust rahvuspargist osaleda loodusõhtutel kuulata loodusteemalisi loenguid külastuskeskuse juures telkida ja teha lõket KASUTATUD MATERJALID Vikipeedia www.soomaa.ee Google pildiotsing TÄNAME TÄHELEPANU EEST
Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn ning laulavad väike- kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk. Kaitsealal on kohatud 44 liiki imetajaid. Soomaa rahvuspargi mitmekesised maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele imetajaliikidele. 20 sajandi teisel poolel toimunud majanduslikud muutused ja inimtegevuse taandumise on Soomaast teinud pelgupaiga ja sobiliku elukoha paljudele meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga. Sõraliste hea käekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule. Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid
Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad musträhn, hallpea- rähn, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn ning laulavad väike-kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk. Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid. Soomaa rahvuspargi mitmekesised maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele imetajaliikidele. 20 sajandi teisel poolel toimunud majanduslikud muutused ja inimtegevuse taandumise on Soomaast teinud pelgupaiga ja sobiliku elukoha paljudele meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga. Sõraliste heakäekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule. Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid
sundis talus rahmeldama. Ka Krõõt hakkas end süüdi tundma, et ta nagu needus peremehele ühtesoodu tütreid kannab, ning andis surres mõista, et Andrese esimene poeg noor Andres käis talle sedavõrd üle jõu, et sundis teda nurgavoodis eluga hüvasti jätma. Andres oli koduste suhtes despoot. Teatavasti liikusid tol ajal Baltimaades jesuiitide salgad, kellelt ta oli vahest õppinud ütlelust eesmärgi ja abinõu kohta. Tema eesmärk oli anda järeltulevatele põlvedele üle soomaast kerkinud talu ja palju tööd. Tema abinõu oli pigistada igast hingest välja kogu jaks ja võhm, et tehtud ja tegemata töö nõiaring eales ei peatuks. Sellise tegutsemisega jõudis ta viimaks niikaugele, et lapsed, nähes kui palju on Vargamäel higi ja vaeva, kaotasid tahtmise sinna elu lõpuni oma jõudud kulutama jääda. Andres oli karm ja sõna kehv, tal puudus oskus näha inimestes muud kui tööloomi ja sõdijaid. Kui keegi Mäe
Hüdrograafiliselt kuuluvad Soomaa jõed Liivi lahe vesikonna Pärnu jõgikonda. 16 Soomaa veestiku võib üldjoontes jaotada kahte gruppi: 1. Eesti oludes suhteliselt suured transiitsed jõed; 2. väga tihe mikroveestik, mis koosneb valdavalt metsakuivenduskraavidest. Vahepealseid, lühikesi ja väikese valglaga jõgesid esineb siin suhteliselt vähe. Peajõgede I ja II järgu lisajõed esinevad arvukamalt Soomaast itta jäävas piirkonnas (Järvet, 1994). Soomaa jõed seob ühtseks hüdrograafiliseks süsteemiks Pärnu jõgi, kuhu jõuab vesi peaaegu kõigist Soomaa jõgedest. Soomaa rahvuspargi territooriumi hüdrograafilise süsteemi suleb Navesti jõgi, mis on ühtlasi kaitseala põhjapiiriks. Soomaa peajõeks loetakse Halliste jõge koos lisajõe Raudnaga, mis moodustavad vooluvee peatelje Sakala kõrgustikult Pärnu madalikule (Järvet, 1994).
aastaajaks. ühepuulootsikuid ehk haabjaid. Soomaa üleujutus tipneb Riisa külas, kus rabalaamade Soomaast kõneldes ei saa mainimata jätta neid erilisi vahel kohtuvad Lemmjõe, Tõramaa, Raudna ja Halliste inimesi, kes siinsete loodusjõudude meelevallas aasta veed. Kõrgeima veeseisu ajal laiub siinsetel luhtadel ringi eluga hakkama saavad
annaabi.ee 
