Soomaa rahvuspark Leana Paistu Sissejuhatus: Soomaa nimi ja pargi logo Rahvuspark Moodustamine Rahvuspargi põhieesmärgid Kultuuripärand Johann Köleri majamuuseum Soomaa rahvuspargi hüüdlause Pilte Soomaa rahvuspargi kaart Soomaa nimi: Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo Lääne-Eestis asuvat soode ala. Rahvuspark Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärand: ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks uurimiseks ja tutvustamiseks Moodustamine: Eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala (Kuresoo, Valgeraba,
Selles referaadis räägin ma Sooma Rahvuspargist.Ma räägin kes selle ala peal elevad mida nad söövad ning taimedest kes on looduskaitse all. Kust tuleb Soomaa rahvuspargi nimetus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Teodor Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Moodustamine ja seadusandlik areng · Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala, mis moodustati 1957.a.ja neli sookaitseala: Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi · Kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi. Nende poolt tehti ettepanek moodustada Viljandi ja Pärnu maakonnas olemasolevate
edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. T. Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel Sakala kõrgustikust põhja ja loode suunas moodustus liustiku ning kõrgustiku vahelisele alale kohalik jääpaisjärv. Soomaa oli mitmesaja aasta jooksul vee all. Praeguse Läänemere eelkäija