HBrO hüpobroomishape ;nõrk hape, tuntud vaid lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija ;soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas; HBrO2 broomishape ,väga ebapüsiv (laguneb vesilahustes mõne tunniga), soolad suhteliselt stabiilsed; HBrO3 broomhape vesilahused kontsentreeritavad (vaakumis aurutamisega) kuni konts.ni 50%; tugev hape, soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad (KBrO3) . Broomi saamiseks kasutatakse :mere ja soolajärvede vett, maaaluseid soolveekogumeid, sh. naftapuuraukude vett, soolalahuseid, mis tekivad K väetiste tootmisel. Br2 eraldatakse lahusest veeaurudestillatsiooniga või õhu läbipuhumisel, aurud kondenseeritakse, puhastatakse (Cl Jood: Avastas2st jm.) rektifikatsiooniga jt. meetoditega. Pariisi kee mik ja salp e etrivabrikant Bernard Courtois 1811 , Mustjash all kristallaine, rombiline kristallvõre, kerg e sti tekivad violets e d aurud, terava iseloo m uliku lõhnag a ; Lahustub hästi
bromiidist: 2Br-(aq) + Cl2(g) Br2(l) + 2Cl-(aq). Olmeväljundina: paljud plastid, lahustid, taimekaitsevahendid, ravimid. Paberi ja tekstiili töötlemisel. Broom- vähelevinud, looduses esineb hajutatult koos klooriga, sisaldub merevees ja soolajärvedes, ookeanides sisalduvad summaarsed broomivarud on v suured. Saamine: tänapäeval kasut broomi tootmise toorainena peamiselt mere- ja soolajärvede vett, maaaluseid soolveekogumeid ja kaaliumväetiste tootmisel tekkivad soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse, vaba broom saadakse kloori juhtimisel lahusesse: 2Br- + Cl2Br2+2Cl- ja eraldatakse lahusest veearu destillatsioonil või õhu läbipuhumise teel. Broom on korrosiivne, punakaspruun suitsev vedelik. Ainus toatemp vedel mittemetall, raske, väga sööbiv, mürgine, terava lõhnaga gaas. Lahustub märgatavalt vees. Kasutatakse orgaanilises sünteesis
vesilahused kontsentreeritavad (vaakumis aurutamisega) kuni konts.-ni 50%; tugev hape soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad (KBrO 3) HBrO4 – perbroomhape (soolad perbromaadid) tugev hape, kontsentreeritav kuni 80%-ni Tugev oksüdeerija (sarnaneb HClO4-ga) Broomi hapnikuühenditest tuntakse veel hapnikkusisaldavaid interhalogeniide, näit. BrO3F, BrO2F jt. 3.28.5. Tööstuslik eraldamine Broomi saamiseks kasutatakse - mere- ja soolajärvede vett - maa-aluseid soolveekogumeid, sh. naftapuuraukude vett - soolalahuseid, mis tekivad K-väetiste tootmisel Vajadusel lahused kontsentreeritakse kuni Br-sisalduseni 1 kg/m 3 (sageli rohkem) Lahusest lastakse läbi Cl2: 2Br-- → Br2 Br2 eraldatakse lahusest veeaurudestillatsiooniga või õhu läbipuhumisel, aurud kondenseeritakse, puhastatakse (Cl 2-st jm.) rektifikatsiooniga jt. meetoditega. 3.28.6. Toodang, kasutamine Maailmatoodang ca 300 tuhat t/a (ilma postsotsalistlike riikideta)