reageerib mükotoksiinidega, ning tööstuslikul tasemel seda söödalisandiks nüüd ka toodetakse. Keemiliselt on tegu glükomannaaniga. Pakub huvi anorgaanilistele adsorbentide asendajana, sest on efektiivne juba väikestes kogustes, mõjutades sööda toitainelisi omadusi minimaalselt. Aktivatsiooniaeg on palju lühem kui silikaatmineraalidel, väheneb kõigi levinumate mükotoksiinide imendumine sooltraktist, taastub toksiinide poolt blokeeritud antikehade, antioksüdantide ja A- vitamiini süntees. Klorofülliin, klorofülli vees lahustuv derivaat, seondub aflatoksiinide ning teiste polütsüklilise struktuuriga mükotoksiinidega vähendades nende imendumist, aga samuti leevendab mükotoksikoose tänu oma antioksüdatiivsetele omadustele Kolestüramiinil, mida meditsiinis kasutatakse sapihapete sidumiseks ja kolesteroolitaseme
glükoosi uuestiteke · Glükoneogenees toimub maksas (85-90%) ja vähesel määral ka neerudes(10-15%). Vajab suurel hulgal energiat. · Lähteainena kasutatakse AH, oksü- ja ketohappeid, mäletsejatel ka vatsas moodustunud propioonhapet. Lihastöö käigus vabanenud piimhape muudetakse samuti glükoosiks. · Eriti oluline mäletsejatel, kuna eesmaos kääritatakse süsivesikud lenduvateks rasvhapeteks ning sooltraktist imendub glükoosi verre väga vähe. · Stimuleerivad glükokortikoidid, soodustades vajalike ensüümide moodustumist. · Mittemäletsejatel intensiivistub glükoneogenees nälgimisel. · 20 30 kg piima päevatoodangu puhul sünteesitakse glükoneogeneesi abil päevas 2000 2500 g glükoosi. · Vatsast imendub 1,1 1,5 kg propionaati, mis on oluline lähteaine glükoneogeneesis. · Glükagooni peetakse keskse tähtsusega glükoneogeneesi stimuleerivaks hormooniks. Osa uurimusi
annaabi.ee 
