Temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb, hapniku sisaldus väheneb. Tahkete ainete lahustuvus vastupidiselt gaasidele temperatuuri tõustes suureneb. Merevees lahustub vähem hapnikku kui magedas vees (tõelise mere). Meie läänemeri pigem magevesi, meie organismid on soolasemad kui merevesi. Respiratsiooniorganid (hingamiseks, gaasivahetuseks)- lõpused, kopsud, nahk, sool (2 kalaliiki Eestis, kes võimelised sooltoruga hingama- hink ja vingerjas), ujupõis. Loomad läbimõõduga alla 1mm ei vaja spets. respiratsioonipindu. Ämblikutel raamatkopsud ja ka traheesüsteem, vesiämblik loodab nahahingamisele. Teo lõpus. Lõpuslamellid, mille vahel vesi liigub ja seal toimub gaasivahetus. Bohr'i effekt (kui pH langedes hapniku sidumisvõime langeb) Root'i effekt (pH langedes ja CO2 hulga suurenedes hapniku mahtuvus muutub).
Hermafrodiitsed. Eluviis: Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Enamasti sigivad mittesuguliselt, pungudes. Nii sammalloomadel kui ka kummarloomadel on teisene, kuigi mittetäielik sümmeetria. Sammalloomad: ehitus/eluviis: olemas teisene kehaõõs, koloniaalselt elavad, moodustavad taimi meenutavaid kolooniaid; olemas nii pehme- kui ka lubitoesega sammalloomi; zoo-oidid on ehituselt ja talitluselt erinevad: esimesed on lofofooriga (kombitsapärg), normaalse sooltoruga, toodavad suguprodukte; teised zoo-oidid kaitsevad kolooniat, nende seas leidub võimsa nokaga linnupea-kujulisis loomikuid, kellel puuduvad kombitsad; neil on tugevalt arenenud "alalõug" e nokk, millega vaenlasi haarata; teised kaitseloomikud on vibrakulaarid, neil on arenenud eriline vibur, mis lihaste abil vibreerib ja vaenlasi peletab; esineb ka passiivseid kaitsevahendeid: ogasid jt keha välisseina jätkeid, mis mõnikord katavad kogu kolooniat. 25
) ja amfipoodid – toituvad raipetest, toiduvõrgu tipus (kalu ei pruugi ollagi). Kohastumused: metabolism väga madal =>juurdekasv ja reproduktsiooni kiirus väikesed. Kõrge hüdrostaatilise rõhu, nappide toiduvarude ja madala temperatuuri tingimustes. Rõhutundmatud kuid temperatuuritundlikud – surevad kui temperatuur muutub 6kraadi võrra. Süvaveekaladel on rõhu kontrollimiseks õhupõis. Nad sisaldavad palju rasvasid. Suur suu. Pikkusesse välja venitatud sooltoruga, et max toitu ära seedida. Süvavees pole filtraatoreid – pole neil seal midagi süüa. Hõljumist toitujad kasutavad limavõrke ja ripsmetega kaetud lõpusepindu. Meiofauna kohastumused – suu selline, et saab kraapida toitu või purustada väikseid organisme. Bentiline fauna on setetest toitujad või lihasööjad –neelavad toitu setete pinnalt. Infauna – toituvad setete pinnalt (käsnad). Epifauna –koorikloomad-rohkem toitu. Toiduahela tipmise osa moodustavad kalmaarid ja kalad.
annaabi.ee 
