Seega oli kätte jõudnud teine periood tema loomingus, mis on väga vastandlik esimesele. Tintinnabuli-stiili esimene teos oli klaveripala ,,Aliinale", mis on üsna minimalistlik. Teos algab väga õrnalt ja vaikselt, on pidevate pausidega, kõlav. Minu jaoks on ,,Aliinale" üks ilusamaid teoseid tema loomingus, olles oma olemuselt väga rahustav. Pärdi üheks mängituimaks teoseks on kujunenud samuti teise perioodi kuuluv ,,Fratres". Selle teose puhul lisas Pärt esmakordselt ansamblile ka sooloviiul, mis muudab selle olemuse pehmemaks. Veel üheks tintinnabuli-stiili näiteks on ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", mis on väga hingeline ning rahulik. Eriliseks muudab selle kirikukellade kõlamine. Samamoodi nagu ,,Aliinale", on ka see teos väga õrn, ilus ja rahustav. Kui siiani oli Pärt kirjutanud pigem instrumentaalmuusikat, siis nüüd suurenes ka sõnade osatähtsus. Nii on näiteks tema teoses ,,Magnificat" kuulda laulmas koori.
See teos oli ilmselt inspireeritu mustlasmuusikust Eduard Remenyi´st ja suurest viiuldajast Joseph Joachimist. (Classical music...1994: 64) 23 Järgnevalt analüüsin Johannes Brahmsi tuntuimat osa tema tsüklist ,,Hungarian Dances" (Ungari tantsud). Kuulates tema ,,Hungarian Dance No. 5" (Lisa 4), ilmneb sarnasus mustlasmuusikaga. Selles kasutab Brahms Ungari rahvatantsu taardasi rütme. Teoses on põimitud ühte klassikaline orkester ja sooloviiul. Vaheldub tempo, kord on lõbus tantsulugu, siis jällegi esineb aeglasemaid, mõtlikumaid kohti. Loos vaheldub kurbus ja rõõm, täpselt nagu eluski. Samuti on tunda viiuldaja ülimat virtuoossust, lisaks on kohati tunne, justnagu viiul nutaks mängija käes, mis on iseloomulik ungari mustlasviiuldajatele. Teos algab mollis, kus pikad noodid vahelduvad kiirematega. Samuti on teoses paljudes kohtades rõhk teisel noodil, seejuures tehakse enne noodi mängimist väikeseid pause sisse.