Elupuud taluvad hästi regulaarset lõikamist, kuid vanade okste lõikamine ei stimuleeri uute teket. Seega ei ole võimalik elupuudest hekki tugeva tagasilõikusega noorendada. Päästmatult suurena peab säilima ülekasvanud hekk. Ülekasvanud hekki regulaarselt pügama hakates saab elupuu muuta tihedaks, aga mitte madalamaks. Elupuudest hekki pöetakse reeglina kord aastas - augustis. Lõigatakse ära mitte üle 1/3 aastasest juurdekasvust, kui soovitakse, et hekk läheks tihedamaks. Ka soolopuid tuleks kergelt pügada, kui tegu on mitte väga ennast vormis hoidva sordiga. Nii muutub puu tihedamaks ja tunduvalt nägusamaks (Calmia 2011). Elupuu talub hästi pügamist. Välisriikide aednikud kasutavad seda aktiivselt, luues kääridega ümarkujusid, püramiide, spiraale ja võlve. Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Muide, suurepäraselt pügatud piirdeid saab kuusest, nulust ja ebatsuugast
Selleks tuleks moodustada näiteks roigastest kaitsekoonus või mähkida neile ümber mõni kiht võrku (Calmia 2013). 3.1.4. Kosmeetiline hooldus Elupuud taluvad hästi regulaarset lõikamist, kuid vanade okste lõikamine ei stimuleeri uute teket. Seega ei ole võimalik elupuudest hekki tugeva tagasilõikusega noorendada. Hekki pöetakse reeglina kord aastas augustis. Lõigatakse ära mitte üle 1/3 aastasest juurdekasvust, kui soovitakse, et hekk tihedamaks läheks. Ka soolopuid tuleks kergelt tagasi lõigata kui tegu pole ennast väga vormis hoidva sordiga. Nii muutub puu tihedamaks ja kenamaks. Madalate vormide puhul pole tagasilõikamine nii oluline (Calmia 2013). 3.2. Picea abies Harilik kuusk 3.2.1. Kirjeldus Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks.