paindliku tämbri, samuti väga suured dünaamikavõimalused. Teadaolevalt on sellise täienduse teinud flöödile Liu Xi Tang'i ajastul (618-907) eesmärgiga "parandada pilli toonikvaliteeti". Vertikaalselt puhutav bambusflööt xiao omab teadaolevalt rohkem kui 2000-aastast ajalugu ning on levinud Hiinast ka mitmetesse teistesse Aasia riikidesse. Kõige levinum on pillitüüp, millel on esiküljel viis ning tagaküljel üks sõrmeava. Xiao tämber on mahe ning sügav, seda kasutatakse nii sooloinstrumendina kui ka ansamblis teiste pillidega. Euroopa: Iiri flööt Iiri flööt on tuletis inglise põikflöödist 19. sajandil, mis on hiljem võetud Iiri traditsioonilisse muusikasse. Iiri flööt ei ole algselt Iiri põlirahvaste oma. Alates 20.sajandi lõpus on kahte stiili Iiri flööte:pratt ja rudall, rose. Lõuna-Ameerika: Quena Quena on Andese traditsiooniline flööt. Seda valmistatakse bambusest, roost või puust. Tal on 5 või 6 sõrmeava ja üks pöidlaava. Quena on sarnane Jaapani
ajal. 1960-ndatest aastatest alates on basskitarr suurel määral asendanud kontrabassi muusikas bassi- ning rütmiinstrumendina. Kui bassipartiid varieeruvad bassisti ja muusikastiili tõttu väga palju, siis bass täidab ikkagi sarnast rolli enamikes muusikastiilides: bass ühendab harmoonilise raamistiku ja seab rütmi. Basskitarri kasutatakse paljudes muusikastiilides nagu näiteks: rokk, metal, pop, punk, kantri, reggae, gospel, bluus ja dzäss. Seda kasutatakse sooloinstrumendina muusikazanrites nagu: dzäss, fusion, latin, funk ning mõnedes roki ja metal'i alamstiilides. 1930-1939 1930-ndatel aastatel ehitas muusik ning leiutaja Paul Tutmarc Seattle'ist esimese elektrilise basskitarri kujul, mida kasutatakse ka tänapäeval. Pill valmistati krihvidega ning oli mõeldud mängimiseks horisontaalasendis. 1935. aasta Tutmarc'i muusikariistade firma, Audiovox'i, müügikataloog esitles neljakeelelist, 30½-tollist krihvidega basskitarri ,,Model 736 Bass Fiddle"
Ornamenti koosseisu kuulusid kitarrist Paavo Soots, Tõnu Aare ja Andres Põldroo, kes osales samuti ansamblis Rock Hotel soolokitarrina, Ilmar Soots, Tõnu Tormis, kes kuulus ka ansamblisse Noor Eesti basskitarrina, Sven Grünberg, kes oli eesti elektroonilise rocki´i alustajaks, trummar Aleksander Vilipere ning trummar ja laulja Gunnar Graps. 1.2 Tsello Gunnar Graps kuue-aastaselt hakkas õppima tsello mängimise. Seda instrumendi kasutatakse sooloinstrumendina, basspillina ning orkestrites. Tsello on levimuusikas vähem kasutatav pill, kuid kasutatakse pop-ja rockmuusika salvestustel, mida kasutas Gunnar Graps. 1.3 Mikronid Mikronid olid Eesti ansambel. Ansambel asutati 1964. aastal. Nad mängisid biitmuusikat. Esimest korda esines ansambel 1967. aastal. Gunnar Graps oli selles ansamblis löökriistamängija. Esimesel rockfestivalil 1968. aastal osaleti kinos Kosmos. 1974. aastal
Kotost räägivad mitmed Jaapani rahvajutud. Suurem osa Euroopa tsitreid, mis on tänapäeval populaarsed Austias ja Lõuna-Saksamaal, on laudtsitrid. Sitar Sitar on suur pika krihvidega pillikaelaga lauto ja tuntium India muusikariist. Sel on tähtis roll klassikalises kammermuusikas, mida vanasti mängiti islamiusulistes ja hinduistlikes õukondades. Traditsiooni järgi leiutas sitari õukonna luuletaja Amir Husrav (1253-1325). Sitar sai oma praeguse vormi klassikalise sooloinstrumendina 18. sajandil, kui tekkisid kindlad standardid kasutada pillikorpuseks kõrvitsakoort ning valmistada keeled ja krihvid tugevast metallist. Vina on Lõuna-india keelpillide üldnimetud ja ka sitarit nimetatakse vahel nõnda. Algselt oli vina pulktsitri tüüp, mille sõrmlaud ühendas kaht kõrvitsakoort. Vinat mainitakse juba ühes veedadest (hinduismi pühakirjad), vanim neist ,,Rigveda" loodi 1200 eKr. 16. sajandil pilli muudeti. Sellel on 7 keelt, millest 3 on
annaabi.ee 
