Juba 1850. aastal loodi JSB loomingu säilitamiseks ja populariseerimiseks Bach’i Selts (Bach-Gesellschaft) JSB stiil ei olnud uuenduslik, vaid võttis kokku ja arendas täiuslikkuseni temale eelnenud kolme sajandi muusika. JSB oli organistina nagu Euroopa muusikaliseks saadikuks Saksamaal - ta seadis itaalia jt Euroopa heliloojate loomingut orelile ja ka esitas seda. JSB teeneks võib lugeda ka seda, et ta tõstis klahvpilli sooloinstrumendiks. 7 Lõppsõna Lõpetuseks kaks huvitava seika. 1. On kolm portreed, mille puhul teadlased on kindlad, et neil on tõesti kujutatud just JSB. Neist kuulsamail, mille JSB 61. eluaastal maails linna- ja õukonnakunstnik Elias Gottlob Haussmann, hoiab JSB käes noodilehte. Lehele on kantud „Tripleks kaanon“, mille JSB kirjutas ja esitas koos selleks puhuks tellitud portreega Muusikateaduste Seltsi astumisel. 2
teistesse Euroopa riikidesse ei jõudnud see enne 13. sajandit. Keskaegne lauto oli meloodiline muusikariist, mida mängiti hanesulest lipitsaga. Sellega sai mängida üht muusikaliini, akordidega kadentsides ja fraaside lõpul. Ent 15. sajandil hakati seda mängima sõrmeotstega ja see võimaldas mängida mitut partiid korraga. Lipitsa asendamine sõrmedega annab tunnistust, et lauto kujunes polüfoonilise mänguviisiga sooloinstrumendiks. 16. sajandi lautole oli kinnitatud juba kuus ning sajandi lõpuks koguni 10 keelt, kasutusel oli seitse erinevat lautoliiki. Renessansi ajal sai lauto instrumentide hulgas kõrgeima staatuse ta oli populaarseim soolopill ja ideaalseim partner laulu saateks, ta kõlas kammeransamblites nii kodanlaste kui aristokraatide kodudes. Kui kuni 16. sajandini kasutati lautot tavaliselt ansamblipillina, siis 16. sajand tõstis lauto soolopilli staatusesse. Citola
annaabi.ee 
