haigus võib asuda halvasti uuritavas sooleosas. Jämesooles ja peensoole lõpposas asuvaid haavandeid ning võimalikke fistleid ja striktuure saab leida jämesoole kontrastuuringul ja kolonoskoopial. Peensoole uurimiseks tehakse peensoole kontrastuuring. Magu ja söögitoru saab uurida gastroskoobi ehk mao sondiga. Haavanditest võetakse koetükk ehk biopsiadiagnoosi täpsustamiseks. Väljaheidet analüüsitakse sooleverejooksu kindlaks tegemiseks.Vereanalüüs tehakse põletikunäitajate ja verekaotuse määramiseks ning teiste muutuste täpsustamiseks, et hinnata haiguse kulgu. Ravivõimalused Ravi eesmärgiks on põletiku mahasurumine. Haigust ei ole võimalik täielikult väja ravida. Crohni tõve ravi on eelkõige medikamentoosne. Peamised ravimid on sulfasalasiin või mesalamiin ja kortikosteroidid, suu kaudu ja paikselt soolde manustatavatena, sõltuvalt haiguse vormist.
haigus võib asuda halvasti uuritavas sooleosas. Jämesooles ja peensoole lõpposas asuvaid haavandeid ning võimalikke fistleid ja striktuure saab leida jämesoole kontrastuuringul ja kolonoskoopial. Peensoole uurimiseks tehakse peensoole kontrastuuring. Magu ja söögitoru saab uurida gastroskoobi ehk mao sondiga. Haavanditest võetakse koetükk ehk biopsiadiagnoosi täpsustamiseks. Väljaheidet analüüsitakse sooleverejooksu kindlaks tegemiseks.Vereanalüüs tehakse põletikunäitajate ja verekaotuse määramiseks ning teiste muutuste täpsustamiseks, et hinnata haiguse kulgu. Ravivõimalused Ravi eesmärgiks on põletiku mahasurumine. Haigust ei ole võimalik täielikult väja ravida. Crohni tõve ravi on eelkõige medikamentoosne. Peamised ravimid on sulfasalasiin või mesalamiin ja kortikosteroidid, suu kaudu ja paikselt soolde manustatavatena, sõltuvalt haiguse vormist.
Sanglepa õiepreparaatidel on kootav, põletikuvastane, verejooksu peatav, haavu parandav ja higileajav toime. Neid võetakse sisse täiendava ravimina düsenteeriajärgsel taastumisperioodil ning ägeda peen- ja jämesoolepõletiku korral. Need vähendavad seedeelundite krooniliste haiguste (enterokoliidi jt) korral käärimis- ja roiskumisprotsesse ning kiirendavad limaskesta epiteliseerumist. Mõnel pool kasutatakse neid mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ning sooleverejooksu korral, täiendava ravimina antibiootikute ja sulfaniilamiididega (streptotsiidiga) ravimisel, aga ka düsbakterioosi profülaktikaks. Lehetõmmist soovitatakse kui nõrka lahtistit, higileajavat ja köha-vastast vahendit. Seda tarvitatakse ka reumatismi, podagra, piimanäärme-, mao- ja kõhunäärme-, kaksteistsõrmiku-, söögitoru-, pärasoole-, kurgu- ja emakavähi puhul. Õietõmmisega ravitakse nahapõletikke ja põletushaavu, seda kasutatakse ka kuristamiseks. Pohl ehk palukas
annaabi.ee 
