adrenaliin. Mõlemad suurendavad tsüklilise AMP kaudu glükogeeni lõhustamist. Maksa kapillaarvõrgustikus esinevad õgirakud puhastavad maksa tuleva värativeeni vere mikroobidest, mida alati teatavas koguses satub soolestikust verre. Portaalsüsteemi veri ei ole steriilne, kuid maksa läbinud veri tavaliselt on. Maks eritab seedimisesse sappi (kibeda maitsega rohekaskollane vedelik), mille koostisosad osalevad sooletikus rasvade emulgeerimises. Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 0,5-1 liitrit. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ning toimib seega ka erituselundina. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator ehk koguja, vere varula ning loote vererakkude tekkekoht. Lisaks kontrollib maks vere glükoosisisaldust ning osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises.
Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. Parasitism +/- Parasiidi ja peremehe suhe. Eristatakse välisparasiite (kirbud koeral; pistesääsed imetajal, puugid kassil) ja siseparasiite (paeluss või solge koera sooletikus, naharakkudesse tungivad seened); Loomulikult esineb parasitismi ka taimedel (võrm ristikul). Taimtoidulisus +/- Taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime suhe: näiteks lehetäi, metskits, jänes ja taimed. Konkurents -/- Kahjulik mõlemale osapoolele. Eristatakse
Tabel 4. 12 kevadel püütud lesta (Platichthys flesus) helmintofauna. helmindid ja nende paiknemine L Vanus (cm) Diplostomum spathaceum m. silmaläätsed Cryptocotyle concava m. uimed, lõpused Lest 13 Corynosoma sp. l maks, mesenteerium 25 7a P.laevis l. maks P. laevis sooletikus kinnitunud Cucullanus heterochrous soolestik D. spathaceum m. silmaläätsed lest 14 C. concava m. uimed, lõpused 24,4 5a Corynosoma sp. l. maks, mesenteeriumis C. heterochrous soolestik lest 15 D. spathaceum m. silmaläätsed Corynosoma sp. l. maks, mesenteeriumis 27,0 8a Acanthocephalus anguillae soolestikus kinnitunult C