limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Limaskesta katteepiteel on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke, äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on vähem. Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude. Lihaskest - tunica muscularis – kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine tsirkulaarne, mille moodustavad 3 soolepaela (taenia coli). Serooskest - tunica serosa – välimine kest. 55. Maksa ehitus hepar Maks on punakaspruuni värvi serooskestaga kaetud kompaktne organ. Maks on seedesüsteemi kõige suurem nääre, tema fn on väga laialdased. Maksas toimub glükoneogenees, mis on tähtis vere glükoositaseme hoidmiseks. Maksa katab pealt serooskest (tunica serosa), selle alla jääb fibrooskest (tunica fibrosa). Fibrooskest ümbritseb maksaväratis paiknevaid veresooni, sapijuhasid. Maksa
Sidekoeline limaskesta päriskiht e proopria sisaldab hulgaliselt lümfoidsest koest moodustunud lümfisõlmekesi Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude Lihaskiht – kogu soole ulatuses Submukooskiht – kohevast sidekoest Lihaskest Lihaskesta moodustavad seespoolne ringkiht ja väljaspoolne pikikiht, mis mõnedel loomaliikidel ei ole pidev, vaid moodustab paelu – kolm soolepaela Ringkiht on paksem kui pikikiht (pikikiht on eriti õhuke sooltepaelte vahel eq, võib esineda ainult üksikute kimpudena) Serooskest Välimiseks kestaks moodustab sidekoeline proopria, mida katab ühekihiline lameepiteel – mesoteel Epiteelirakud on madalad, sakiliste rakupiiridega ning rakus võib olla kaks tuuma MAKSA EHITUS. MAKSASAGARIK. Punakaspruuni värvi serooskestaga kaetud kompaktne organ
annaabi.ee 
