on seedenõre laktaasi aktiivsus väga madal). Eriti avaldub see vanemas eas inimestel. Piima laktoos ei hüdrolüüsu, kuhjub seedekulgas ja allub seedekanali mikroobile toimele. [1] Laktoosi ehk piimasuhkru talumatus on olukord, mille korral piima või piimasaaduste tarvitamisel tekivad inimesel kõhuvaevused (kõhupuhitus, -korisemine, -lahtisus ja -valu). Seda põhjustab laktoosi imendumishäire, mis omakorda on tingitud laktoosi lõhustava ensüümi - laktaasi - madalast aktiivsusest soolelimaskestas (hüpolaktaasia). [4] Hüpolaktaasia võib olla esmane ehk primaarne (geneetiliselt määratud) või teisene ehk sekundaarne (soolehaigustest tulenev, näiteks tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia, põletikulise soolehaiguse, ägeda soolepõletiku, düsbakterioosi või lühikese soole sündroomi korral - viimasel juhul on mõne haiguse tõttu haigel eemaldatud osa peensoolest).[4] Äärmiselt harva esineb kaasasündinud hüpolaktaasiat - sel juhul ei talu vastsündinu ega
(nahakaudse nakatumise korral tungib viirus epidermiserakkudesse, kus hakkab paljunema ja moodustuvad nahakasvajad), aerogeenselt. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on 30-40 päeva.Kasvaja saavutab maksimaalse arengu 4. kuul, regressioon vältab kuni 9 kuud. Papilloomide kuju ja suurus erinev: siledad, krobelised, tihked, pehmed, lillkapsataolised, riisitera – lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad Pehmed kasvajad moodustuvad kuseteedes, emaka, mao ja soolelimaskestas. Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. Kliiniline pilt oleneb viiruse serotüübist. Veistel on papilloome sageli näha silmade ümbruses, nisadel, lõua all, suguelunditel. Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse