Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soolavähikesed" - 5 õppematerjali

soolavähikesed on tähtis toit lindudele.
Sahara kõrb - inimtegevus-loomad ja taimed
10
ppt

Sahara kõrb - inimtegevus, loomad ja taimed

Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid: · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
Referaat kõrbest
8
odt

Referaat kõrbest

Austraalias elavad neile lähedased lähkersipelgad, kes on pärismaalaste jaoks paras maiuspala. Seemnesipelgad Nad on töökad sipelgad. Nad korjavad enda pessa seemnetagavara. Kui mõni sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima. Sipelgad söövad nii seemneid, kui ka pesaniiskuses tärkavaid noori idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Soolavähikesed Soolavähikesed elavad soolajärvedes, merelahtedes ja soolase veega lompides kõikjal maailmas. Nad peavad vastu ka mereveest viis korda soolasemas vees. Kuivaperioodil vesi aurustub ning vähikesed hukkuvad, kuid nendest jäävad alles munad. Osa munadest on põuakindlad ning peavad kuumale vastu. Nad säilitavad elujõu kümneteks aastateks. 48 tunni jooksul põrast vihma kooruvad soolavähikeste munadest vastsed. Nad toituvad vees

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Kõrb ja nende tekkimine
10
docx

Kõrb ja nende tekkimine

Austraalias elavad neile lähedased lähkersipelgad, kes on pärismaalaste jaoks paras maiuspala. Seemnesipelgad Nad on töökad sipelgad. Nad korjavad enda pessa seemnetagavara. Kui mõni sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima. Sipelgad söövad nii seemneid, kui ka pesaniiskuses tärkavaid noori idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Soolavähikesed Soolavähikesed elavad soolajärvedes, merelahtedes ja soolase veega lompides kõikjal maailmas. Nad peavad vastu ka mereveest viis korda soolasemas vees. Kuivaperioodil vesi aurustub ning vähikesed hukkuvad, kuid nendest jäävad alles munad. Osa munadest on põuakindlad ning peavad kuumale vastu. Nad säilitavad elujõu kümneteks aastateks. 48 tunni jooksul põrast vihma kooruvad soolavähikeste munadest vastsed. Nad toituvad vees leiduvast orgaanilisest ainest ning vahetavad kasvades

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Troopiline kliimavööde
11
doc

Troopiline kliimavööde

3. LOOMASTIK Võiks arvata, et sellist keerulist paikka ei vali keegi endale elupaigaks, aga nii see tegelikult pole. Seal leidub nii sisalikk, madusid, imetajaid, linde kui ka putukaid. Nii mõnelgi seal elav loom või putukas, ei joogi vett, vaid ammutab eluks vajaliku niistuse öisest jahedast ja niistest õhust. Mõnednäited sealsetest loomadest(www.miksike.ee).: Kaamlid, Fennekid ehk kõrberebased, Skorpionid, Sisalikud, Kilpkonnad, kõrbemaod, rähn, Sipelgad, Soolavähikesed, Keksik. Labidjalgkonn, ja prussakaherilane(www.geo.ut.ee). 8 4. MULLASTIK Temperatuuri kiire vaheldumine soodustab murenemist, aga kuivus ja kidur taimakate pidurdavad mulle teket. Vähese pärast on murenemiskoorik õhuke ja biopoduktsioon väga väike, rabenemine on porsumise suhtes selges ülekaalus. Lühikestel vihmaperioodidel on biokeemiliste protsessid see-eest väga hoogsad. Geokeemiliste protsesside iseärasustest

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Troopiline kliimavööde
9
doc

Troopiline kliimavööde

jääma. Kui tulevad vihmad, siis nad ärkavad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Veel elavad kõrbetes karakal, kõrbehiir, iguaan, skorpion, ränd- ja kõrbetirtsud ning soolavähikesed. Inimtegevus ja rahvastik Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Kõrbed on hõredasti asustatud. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud.

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun