kandmas. Maasikad läinud Vanaisa juurde paluma, et nemadki õitseda ja vilja kanda tohiksid. Vanaisa lubanudki, aga jätnud maasikatele endile valida, missuguseid õisi nad soovivad. Maasikatele meeldisid õunapuuõied. Sellest ajast peale on maasikatel ja õunapuudel ühte laadi õied. LÕOSILMADE ehk meelespea- ja ka ära-unusta-mind-lillede nime saamisloost räägib järgmine muistend. Kord kevadel läinud kaks tütarlast sohu lilli korjama. Nad sattunud aga soolaukasse. Üks tütarlaps vajunud, visanud oma sinised lilled teisele ja hüüdnud: "Ära unusta mind!" Sellest ajast tuntaksegi neid lilli selle nime alla. Arvatakse ka, et lõosilmad tekkinud pisaratest. Ühel karjasel olnud karjatada palju lambaid. Tulnud hundid ja murdunud lambad maha. Karjane hakanud nutma. Nutnud, nutnud ja tema pisaratest tekkinudki meelespealilled. Ennustusi taimedest: Üks taim, keda on seostatud nõiajõu ja tervendavate omadustega juba antiikajast alates, on ka
o Maeti ikka tarandkalmetsse lisama hakati vaid relvi. o Alates V-VI saj sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Pronksehete kõrval kaevati maasse ka tunduvalt väärtuslikumad hõbeaarded, mille hulgas esines vahel ka kullatud või kullast esmeid. (Kardla) o Aarete kõrval on saadud ka mõned raudesemetest peitleiud. o Ehted ja relvad meideti maasse esmajoones hädaohu korral. Soodest leitud kogumis võisid olla kas soolaukasse või vette heidetud ohverdused. o Kogu ida-euroopa põhjapiirkondades hkkasid sel ajal mõnu avaldama idaslaavlased. o Keskmise rauaajal elvanesid taas sidemed ülemeremaadega. Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid. o Umbes 600aastal tunud rootslaste kuningas Ingvar väega eestisse ja terve suve rüüstasid nad Steini nimelisi maakohti- ruttu tormasid kohale eestlaste vägi ja toimus lahing kus Ingvar hukkus
annaabi.ee 
