kartuleid ja leiba. Kasutatakse ka seeni, puu- ja juurvilju ning sõstraid. Rootsi köök Regionaalsed erinevused Rootsi põhjaosas on traditsiooniliselt olnud suurem roll põhjapõdra ja ulukite lihal. Riigi lõunaosa toidulaual on kõrgelt hinnatud värskeid juurvilju. Rootsi köök Toitudes eelistatakse kalafileed. Tihti keeratakse kalad rulli, maitsestades rikkalikult lihapoolt. Süüakse nii siseveekogudest püütud kui ka merest saadud kalu, nii värskelt, kuivatatult, soolatatult, marineeritult kui suitsutatult. Populaarseimad on heeringas ja lõhe. Rootsi köök Maitsestamine Maitsestamise juures on rootslastele iseloomulik sage suhkru kasutamine – magusad võivad olla isegi kalatoidud, supid ja liharoad. Maitsetaimedest tarvitatakse rohkelt porrulauku ning salatites roos-, leht- ja käharkapsas kui ka spargel. Rootsi köök Rootsi laud Väga tuntud on rootsi laud (smörgåsbord - võileivalaud), mis on lauakatmisviis, mille puhul pannakse toidud lauale valmis,
perekonda kuuluv röövkala. Haugil nooljas keha, mis külgedelt lamendunud, pardinokka meenutav suu. Pikkus 50 150 cm, 35 kg, elab kuni 30 aastat. Paikneb jõgedes, järvedes, rannikumeres, toitub kaladest, konnadest, pardipoegadest, vesikirpudest, zooplanktonist. Kasutatakse: Haugi liha on rasvavaene 1- 1,5%, kalorsus 80-90 kcal 100g kohta. Liha on eripärase lõhna ja maitsega, natuke kuiv ja tuim. Keskpärane söögikala. Keedetult/ hautatult (supid, road) soolatatult, kuivatatult. Angerjas ( Anguilla anguilla) Angerjas on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala. Ohustatud liik. Pikkus 1,5 -2 m, kaalub 4-6 kg. Värvus tumeroheline või pruun, nahk limane ja libe. Maduja kehaga kala. Öise eluviisiga kala, elab madalas veekogus, jõgedes, rannikuvetes. Kasutamine: Angerja liha on väga maitsev ja rasvarikas 23 % rasva. Keedetult, marneeritult, praetult, suitsetatult. Tänan kuulamast!
leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, siis tähendas see seda, et tuleb tüli-pere laguneb.Leiva taigna sõtkumisel pesi perenaine hoolikalt käed ja sidus pähe rätiku. Palja peaga ei tohtinud tainast sõtkuda.Leivaviil asendas tihti peale pidulauas taldrikut kuhu peale pandi sülti ja liha. 6.Loomi tapeti sellisteks tähtpäevadeks nagu mihklipäeval-tapeti lammas,mardipäeval- hani,kadriks –kana,näärideks-siga,kevadpühadeks- vasikas. 7.Liha tarvitati tavaliselt soolatatult ja ka suitsetatult. Tehti verega ja vereta tanguvorste, verivorst jahuga, verikäkid, verikäkid kapsalehes,veripannkoogid,verileib,verileib hapupiimaga. 8.Söödi peamiselt soolatud kala,maiusroaks oli kalamari,latika ja haugimari,kalamarjast keedeti suppi,küpsetati kooki,valmistati käkki jm. Tehti kala – kartulisupp,räimesupp,tindikalasupp,kiisasupp,kuiv atatud latika supp,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala,hautatud räimed,silgud
Meeles tuleb pidada ka seda, et kui külmutatud kalad on üles sulanud, tuleb nad kohe ära tarvitada. Teistkordne külmutamine pole lubatud, sest külmalembesed bakterid on vastupidavad ka võrdlemisi madalale temperatuurile. (joonis 4) Joonis 4. Külmutatud kala 18 Kalade soolamine Soolata võib kõiki kalaliike, kuid õigem on soolata ainult neid, mida soolakalana meeleldi ka toiduks tarvitatakse. Meil püütavatest kaladest on soolatatult kõige maitsvamad siiad, lõhed, forellid ja kilud. Väga palju soolatakse ka räimi(joon 5) ja vimbu. Parimaks soolamisajaks kodustes tingimustes on sügis, sest siis on hoiuruumid jahedamad, soola võib vähem panna ja pealegi on kalad sügisel rasvasemad. Soolamiseks võetakse täiesti terved kalad ja jämesool. Eristatakse kerget ja tugevat soolamist. Soolatakse ka kalamarja. Joonis 5. soolatud räimed 19 Kalade vinnutamine
annaabi.ee 
