Kaalu langetamine alandab ülekaalulistel vererõhku ja avaldab kasulikku toimet teiste riskifaktorite, nagu insuliinresistentsuse, diabeedi, hüperlipideemia ja vasaku vataskese hüpertroofia osas. Lisaks kaalu langetamisele on võimalik vererõhku langetada regulaarse kehalise aktiivsuse suurendamise ja kõrge soolatarbimise vähendamisega. Toiduga saadav soola kogus soodustab vererõhu tõusu ja hüpertensiooni üldist levikut. Kombineerides soolatarbimist teiste tervislike toitumise soovitustega, on võimalik saavutada veelgi efektiivsem vererõhu langus. Õige toitumine tagab ka ravimite parema antihüpertensiivse efekti. Patsiendile tuleb soovitada hoiduda soola lisamisest toidule, loobuda ülesoolatud toidust ja tarvitada toiduaineid, mis on valmistatud naturaalsetest koostisosadest, sisaldades rohkem kaaliumi. Patsient peaks tarvitama päevas rohkem puu- ja juurvilju , sööma rohkem kala ja
Vananedes neil vererõhk peaaegu ei muutu ja hüpertoonia on üliharv nähe. Teiseks, kuni 4g keedusoola päevas. Sellise kogusega saavad hakkama näiteks Tansaania masaid. Vananedes neil vererõhk jääb enamasti muutumatuks, kuid üksikuid hüpertoonikuid leidub. Kolmandaks, päevane keedusoola tarve jääb vahemikku 4...20g. Sellesse rühma kuulub enamik inimesi, kaasa arvatud ka eestlased. Hüpertoonia sagedus on ligikaudu 15%. Järelikult, kui mingitel põhjustel ei saa päevast soolatarbimist hoida alla normi ülemise piiri (5...6g), siis on enam-vähem ükskõik, kas soola tarbitakse 7 või 16g. Kahjulik toime sellest eriti ei sõltu. Neljandaks, üle 20g NaCl päevas. Sellesse rühma kuuluvad Põhja-Jaapani elanikud (hüpertoonikuid kuni 30%.) Soola ja kõrgvererõhu seos on eeldatavalt ökogeneetilise olemusega, see tähendab, et osadel isikutel põhjustab toidus olev liigne NaCl hüpertoonia teket, teistel aga mitte. Põhjus on osade
annaabi.ee 
