Tänu Krüptooni aatomi suuremale polariseeritavusele (12 korda suurem kui Heeliumil) on tema klatraaditüüpi ühendid (Kr·3C6H5OH) püsivamad kui argoonil. Krüptoon sarnaneb oma omadustelt Argoonile, kuid on raskem ja reageerib ka juba keemiliselt Fluoriga ning tema ühenditega (KrF2, Kr[SbF6]2, KrF4, KrF6).Krüptoonile on iseloomulikud oksüdatsiooni- astmed II, IV ja VI. Krüptooni ühendid on ebastabiilsemad kui Ksenooni sarnased ühendid. Näiteks Kr[SbF6]2 on soolataoline värvitu ühend sulamistemperatuuriga 50ºC, aga Xe[SbF6]2 kollakas sool sulamistemperatuuriga 63ºC.Tavalistes tingimustes on krüptoon fluoriidid suhteliselt püsivad tahked ning tavaliselt värvuseta ained. Krüptooni ühendid on keemiliselt väga aktiivsed ained (oksüdeerijad). Ksenoon (Xe) Ksenooni elektronvalem on 1s22s22p64s24p64d105s25p6. Ksenooni aatomi polariseeritavus on 20 korda suurem kui Heeliumil. Tahkes olekus on Ksenoonil tahktsentreeritud kuubikujuline kristallvõre
elektronkihil tavaliselt üle kolme elektroni) 19)Liitaine koosneb erineva elemendi aatomitest (näiteks NaCl, K2 CO3 ) 20) Metall on lihtaine, millel on metallile iseloomulikud omadused (vt p 18) 21)Ahelisomeeria- isomeerid erinevad süsinikahela ehituse poolest. 22)Mittemetall on lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused (vt.p 18) 23) Asendiisomeeria- isomeerid erinevad kas aatomite , aatomirühmade või mitmiksidemete asendi poolest 24) Alkoholaat- alkoholist tekkinud soolataoline ühend 25) Amiid- karboksüülhappest tuletatud ühend, kus hüdroksüülrühm on asendatud aminorühmaga 26)Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks vajalik aminohape, mida organism ise ei suuda sünteesida 27) Asendatav aminohape- valkude ehitamiseks vajalik aminohape, mida organism suudab ise sünteesida 28)Aminorühm- ammoniaagist tuletatud funktsionaalne rühm 29)Detergent- sünteetiline pindaktiive aine (kasutatakse pesemisvahendites) 30)Polümerisatsioon on polümeeri tekkimise protsess
b) mitmekülgsed väetised (sisaldavad vähemalt kahte põhitoiteelementi või mikroelementi) c) täisväetised (sisaldavad kõiki kolme põhitoiteelementi ja/või mikroelementi) 5. Vastavalt väliskujule ja konsistentsile a) vedelväetised – vedelikud, on mitmekülgsed väetised või täisväetised b) tahked väetised – tahke ainena, võivad olla nii ühekülgsed, mitmekülgsed kui ka täisväetised a. kristallilised – suhkru- või soolataoline aine, ammooniumsulfaat; b. pulbrilised – jahujas aine, klinkritolm; c. granuleeritud – korrapäraste, enamasti ühesuguse suurusega, ümmarguste tükkidega aine, Cropcare 10-10-20; d. väetisepulgad – pliiatsijämedused, ligikaudu 5cm pikkused pulgad; e. väetisetabletid – graanulitest kokku surutud, ligikaudu sentimeetripikkused, veidi püramiidja kujuga tabletid, Osmocote
annaabi.ee 
