Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks. Laborites kutsutakse veestressi esile transpiratsiooni teel, kus lehtedest eemaldatakse vesi ja seda nimetatakse kuivatamisestressiks. Veestressiga on seotud ka soolastress ja osmootne stress. Kõigi nende stresside ühiseks omaduseks on madal veepotentsiaal. 3. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik toime.) Igal taimel on oma unikaalne temperatuuri nõudmised kasvamiseks ja arenemiseks. On optimaalne temperatuur, kus taime kasv ja areng on kõige efektiivsemad ja on ka ülemised ja alumised piirid. Olenevalt kliimast, kus taim kasvab on ta suuteline taluma vastavaid temperatuure
Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks. Laborites kutsutakse veestressi esile transpiratsiooni teel, kus lehtedest eemaldatakse vesi ja seda nimetatakse kuivatamisestressiks. Veestressiga on seotud ka soolastress ja osmootne stress. Kõigi nende stresside ühiseks omaduseks on madal veepotentsiaal. Veestress mõjutab fotosünteesi kahel moel: 1.Õhulõhe sulgumine ei võimalda kloroplastidel õhust kätte saada süsihappegaasi. 2.Mõjutab fotosünteesi mehhanismi. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik toime.) Kuumus, jaheduskindlus, külmakindlus ja kahjustused (jää tekib rakuvaheruumidesse, veetustumine,
Fotoinhibitsioon näiteks kui varjutaim tuua erksa valguse kätte võib juhtuda, et õhulõhed on kinni ja RuBisCOl pole midagi siduda ning ergastatud molekulis seovad end suvalt. Põhjustajateks on valgus, O2, O3, UV kiirgus 7. Mulla hapestumine. Põhjused: Saasteained SO2, SO3, NOx. Või H+ pumbad viivad H+ mulda. Taimede kaitse Mulla pH väiksem kui 5 Taimede kaitse Spets org ainete viimine mulda, mükoriisa või fütakelaadid. 8. Keskkonna saastajad. 9. Soolastress. Ilmneb läbi veestressi. Probleemiks on see, et ei saa veepotentsiaali nii madalaks ajada, et aineid taime sisse voolaks. Primaatse struktuuri muutused kõrge soola kontsentraat, muld muutub tihedaks, juurtel on raske ning keeruline on ka toitaineid kätte saada. Ioonide mürgisus nt NaCl. Just nendel taimedel, kes pole kohastunud. Osad kohastumusega taimed suudavad ioonide kogust kontrollida ja reguleerida. 10. Biootilised stressifaktorid.
annaabi.ee 
