Töö eesmärk Uurida elektroforeesi nähtust, mōōtes piirpinna kolloidlahus-dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle pōhjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal. Töövahendid Elektrofereesi kiirust mõõdetakse joonisel 1 kujutatud seadmes. See koosneb U-kujulisest torust (1), gradueeritud skaalast piirpinna edasiliikumise ulatuse määramiseks (2), kraani abil U-toruga ühendatud külgtorust (3), agar-agariga ja KCl-ga täidetud soolasillast (4), CuSO 4 vahelahusest (5), Cu-elektroodidest (6) ja alalisvoolu toiteallikast. Teoreetilise alused Tahke ja vedela faasi liikumisel teineteise suhtes ei toimu libisemine vahetult tahke aine pinnal, vaid kaugemal. Adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioone jäävad paigale, ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga. Elektrokineetiline potentsiaal on potentsiaal sellisel kaugusel piirpinnast, kus vedel faas hakkab liikuma tahke faasi suhtes. See
Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega elektrivoolu toimel ja kõige sellega seonduvaga.Elektrokeemilisi protsesse kasutatakse keemiliselt mitteaktiivsete metallide tootmiseks, metallide puhastamiseks ning keemiatööstuses tooraine saamiseks. 16. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on süsteem, mis koosneb kahest lahusest, soolasillast ning elektroodidest, milles tekitatakse vooluring. 17. Orgaanilise keemia põhieesmärk. Orgaanilise keemia põhieesmärk on sünteesida ja eraldada inimestele kasulike orgaaniliseid ühendeid looduslikest ainetest ning saadud ühendite omaduste ja kasutusvõimaluste määramine. 18. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Küllastunud ühendid – üksiksidemed Küllastumata ühendid – kaksik/kolmiksidemed
Kontroltöö II - kordamisküsimused Elektrokeemia. Kirjeldage potentsiomeetrilise analüüsi põhimõtet. Mis on Nernst´i võrrand? Nimetage potentsiomeetrias levinumaid elektroode Meetod, mis põhineb elektroodi potentsiaali mõõtmisel. Mõõta saab vaid raku potentsiaali. Potentsiomeetrilise analüüsi korral koosneb rakk võrdluselektroodist, soolasillast, analüüsitavast lahusest ja indikaatorelektroodist. Kokkuleppeliselt on võrdluselektrood anoodiks täpselt teada oleva konstantse potentsiaaliga, potentsiaal ei sõltu analüüsitava lahuse kontsentratsioonist. Potentsiomeetrilise analüüsi põhimõte: tundmatu elektroodi potentsiaali saab määrata teise elektroodi teadaoleva potentsiaali ja elemendi potentsiaali mõõtmise põhjal. Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub