kalapüük või mere saastumine. Tänu rangetele kalapüügipiirangutele on kiluvarud viimasel ajal hakanud jälle kasvama. Läänemere tursasaak on väga kõikuv. Tursk koeb avamerel, Ta sigimiseks vee soolsus olema vähemalt 1%. Aeg-ajalt tuleb Põhjamerest Läänemerre tavalisest rohkem soolast ookeanivett, siis laienevad ka tursa kudemiseks sobivad alad. Soome lahest ja Põhjalahest püütud tursad on sinna rännanud lõunapoolt, Läänemere soolasematest osadest. Lest koeb Läänemere lõunaosas avamerel, tema mari hõljub vees, Läänemere põhjaosa lest koeb madalatel ja vastsed arenevad merepõhjal. Tänu Sellisele kohastumisele on lest levinud kogu Läänemeres. Latikas Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes
°C. Madal Gibraltari väin takistab Atlandi ookeani põhjakihtide jaheda vee voolamist Vahemere, seetõttu on temperatuur Vahemere põhjas 12–13 °C. Seetõttu ei jäätu Vahemeri kunagi. Soojenenud, segatud ülemkihi sügavus suvel tsükloonilistes ringlustes on 15-30 m , aga antitsüklonilistes suureneb 60-80 m. Madalkihtides on hästi samasugune temperatuur- umbes 12,5-14°C. Vahemeri on üks soolasematest meredest. Aurumine veepinnalt on suurem kui sademetena ja jõgede kaudu juurdevoolanud vee hulk, seepärast on soolsus suur. Aadria mere põhjaosas 36–37 ‰, Küprosest idas üle 39 ‰. Läbi Gibraltari väina voolab pinnal magedam ja kergem vesi 5 Vahemerre, sügavamal raskem ja soolasem Atlandi ookeani. Vahemere vesi on helesinine, läbipaistvus kuni 60 m.
annaabi.ee 
