hanijalga, harilikku vilille, kassisaba, metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, hte pdrakanepi liiki ja isegi balti losilma. Veel on kohatud harilikku orasheina, rohulauku, aas-rebasesaba, karerohtu, noollehist maltsa, odalehist maltsa, randmaltsa, liiv-merisinepit, punast hanemaltsa, karvast pajulille, mgi-harakalatva, rand- emajuurt, aaskaerandit, karvast naistepuna, randkressi, hambulist mesikat, emaputke, harilikku kuutverohtu, rand-linnurohtu, harilikku pisrohtu, harilikku soolarohtu, jaapani harjasputke, randastrit ja pldknnakut. SAMBLIKUD: Sammaldest kasvavad saarel Leiti Kannukese andmetel (2001) harilik keerik, harilik lhistanukas, siginiit-pungsammal, kahkjas tutik, tvetutik, harilik lumilehik, rood-lesiksammal, harilik tmpkaanik, kivi-lhikupar, sale lhikupar, lik- ulmik ja harilik korbik. LINNUD: Hanerahul on kohatud kokku 23 pesitsevat linnuliiki, hel aastal limalt 11. Erinevaid haudepaare on loendatud 14 (aastal 2007) kuni 498 (aastal 1992).
* Sgk kuulub palju umrohtusid, nagu näiteks hanemaltsade perekonnas valge hanemalts (kõige sagedasem liik umbrohuna kui ka prahipaikadel, kahjulik taim, sest võtab mullast ära palju mineraalaineid, eriti fosforit, kaaliumi ja lämmastikku). Perek malts: harilik malts ja odaleheline malts (umbrohi, prahipaikades). Soolakutel kasvavad taimed perekonnast soolarohud: nende taimede kudedes võib olla soolade hulk üle poole taime kogumahust. Eestis leidub harilikku soolarohtu. * Kõrbepiirkondades kasvavad ka puu- ja põõsakujulised liigid. Must ja valge saksauul, võivad kasvada 4-5 m kõrguseks puuks ja moodustada isegi hõredaid metsi, selline mets aga ei anna varju, sest saksauulide lehed on täiesti redutseerunud, puu on kõva, upub vees ja puruneb löögist kildudeks, kütteväärtuselt jääb maha ainult heast kivisöest. 34. SUGUKOND TATRALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tatralaadesed (seltsi kuulubki
annaabi.ee 
