Gandhi kavandas võitluse programmi, mis nägi ette keeldumisest inglaste antud tiitlitest, valitsusasutuste, valimiste, kohtute ja inglise koolide boikoteerimist. Üheks kuulsaimaks rahumeelseks võitluse vormiks, mida Gandhi kasutas, saigi boikoteerimine. Mahatma Gandhi tuli välja soolamarsi ideega. 1930. aastal 12.märtsist kuni 6.aprillini kõndis ta ligi 400 kilomeetrit Araabia mere äärde soola järele, et ise soola valmistada ja sealjuures protsestida brittide seatud soolamaksu vastu. Mahatma Gandhi uskus, et hindudel on õigus oma soolale ja brittide poolt kehtestatud soolamonopol on ebaõiglane. Ilmselgelt ta seda oligi aga britid ei hoolinud laostunud hindudest. Paljud India elanikud ühinesid temaga sellel retkel. Sealjuures kutsus ta indialasi üles brittide agressioonile mitte vägivallaga vastama. Selle liikumise edu tähistasid mõned inglaste poolsed järeleandmised. Organiseeriti boikotte ka riisile ja erinevatele inglise kapupadele. Mahatma
Jelizaveta veel vastu peaks. Paraku suri ta 1761 aasta 25- ndal detsembril, jättes trooni Peetrile ajal, mil olukord lahingutandritel võis veel muutuda. Peeter III põgus valitsus · Jelizaveta matustest Peeter suuremat sorti välja ei teinud ja käitus isegi piinlikult. Katariina seevastu näitas üles suurt austust, pälvides ka teiste tähelepanu. · Alguses ajas Peeter siiski mõõdukat poliitilist joont. Näiteks alandas soolamaksu ning lõpetas kohustusliku riigiteenistuse. · Friedrich II- ga tegi Peeter kohe rahu, andes lepingu tingimuste dikteerimise preislastele. Ühtlasi andis 1762 aasta kevadel ta osa oma armeest Preisimaa käsutusse, et sõdida Austria vastu. Seepeale pööras Peetrile selja ka Prantsusmaa katkestades diplomaatilised suhted. · Õigeusu kirikut asus Peeter reformima Preisimaa eeskujul, sama tegi ta sõjaväega.