sööginõud ja riistad. Sööja valib oma maitse järgi roakäigud ja nende järjestuse. Buffet laudu võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus. Menüü 20-le (turismigrupile) Külmad suupisted: o Keedetud ja täidetud munad o Soolatud heeringas sidruniviiludega o Maksaterriin o Erinevad kastmed ja salatid o Tatrapliinid o Juustuvaagen Menüü 20-le (turismigrupile) Soojad suupisted: o Soojad juustu- ja singivõileivad o Pudrud o Praetud härjasilm soolalihaga Magusad toidud: o Kuumad pannkoogid/vahvlid o Puuviljavaagnad ning taldrikud (marjad) Joogid: Kali, kohv/tee, alkohoolsed joogid Buffetlaua planeering Laudade vajadus: 5 lauda + (3m pikk, 1.7 m lai) - külmade ja soojade suupistete jaoks, jookide jaoks, puuviljalaud + eraldi nõude ja söömisriistade jaoks. Linad ja seelikud: 5 aluslina ja 5 laudlina ning 5 seelikut, igale lauale seelik. Lauakaunistused: Lillebuketid, küünlad koos ilusate küünlajalgadega, volditud salvrätid.
Fourth level Petersell Fifth level Valmistusviis Pane liha koos leotatud hernestega külma veega keema. Keemahakkamisel eemalda vaht, lisa sibul ja keeda herned pehmeks. Enne keetmise lõppu lisa riivitud porgand, sool ja hakitud petersell. NB!Kui valmistad hernesuppi soolalihaga, siis keeda kõigepealt herned mageda veega eraldi pehmeks ja lisa koos keeduleemega lihaleemele. SÜLT Valmistusviis 1. Pese liha ja pane külma veega keema. Kui Click to edit Master text styles vedelik on keema tõusnud, eemalda vaht 2. Keeda tasasel tulel vaevu keevana. Second level 3. Umbes tund peale keema hakkamist lisa Third level sibul, küüslaugu küüs ja porgand
Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et keskpäevaks keedetud toit õhtul üles soojendatakse. Selleks peab virtin keskpäevaks nii palju keetma, et vaesed saaksid ka õhtul kõhu täis. Esmaspäeval peab virtin neile silguleent või sousti keetma. Teisipäeval kapsakeedust, enne seda kaks heeringat või igaühele mark silku. Kolmapäeval odratange piimaga ja igale isikule seitse paari või mõned väikesed heeringad. Neljapäeval herned soolalihaga. Reedel nagu esmaspäevalgi sousti ja vastavalt võimalusele värsket lesta või silku. Laupäeval putru hapupiimaga ja selle juurde värsket või soolasilku. Seda peab iga isiku kohta päevas olema nii palju arvestatud, et nad sellest kõhu täis saaksid, nimelt pühapäeval igaühele 4 naela liha ja peale selle nii palju leiba, kapsast, leent, herneid, sousti ja muud taolist, kui nad võivad tahta. Leiba peab virtin iga kaheksa päeva järel
vastlapäevaks. Seapekki ja rasva lisati kogu Eestis oa-, herne- ja läätsesupile, putrudele, kapsastele, vorstipudrule jt toitudele. Loomaliha soolati tavaliselt koos rasvaga, lambaliha ilma. Lambarasva kasutati küünalde tegemiseks. [] Liha vinnutamine oli 19. saj säilinud veel saartel ja Põhja-Eestis. Sea- või lambaliha pekiga riputati mõneks ajaks pärast soolamist välja õue, enamasti tuppa ahjukerise kohale suitsu sisse aeglaselt kuivama. Vinnutatud ja soolalihaga keedeti samu toite kui peki ja rasvaga. [] Ainult pühadeks või pidudeks pandi sealiha ahju või kerisele küpsema. Tavaliselt tehti lihatoite pühapäeviti. Sööjatele jagas peremees liha jaopärast, pühade ja pidude ajal võis süüa isu järgi. [] Vana tava järgi pandi lamba- ja seaverd odrajahust käkitaigna sisse Põhja- Eestis ja saartel hoiti korraga suuremas koguses tehtud verikäkitagent või valmisvoolitud käkke kuivatatult
annaabi.ee 
