jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele. Avarad rannaniidud arenevad tasastel ja madalatel randadel. Järskudel, tuultele ja lainetele avatud randadel on rannaniidud kitsad soolakud, st. sooldunud muldadega ja taimede poolest vaesed lõigud Soolakutel kasvavad soolataluvad taimed, näiteks soolarohi, rand-sõlmhein, rand- soodahein ja nadahein. Lääne-Eesti mandriosa ja saared on seevastu rannaniitude poolest väga rikkad. Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Kui rannaniit kinni kasvab, hävivad paljud liigid. Tuleb karjatada. Kariloomadeks Veised Lambad hobused
kasvavad segiläbi metsa- ja niidutaimed) 2.Puud ja põõsad leevendavad ka kesksuvist leitsakut - muld ei kuiva liialt 3.Puudeta pärandkooslustel käib suvepäevase lõõsaga koos tugev mulla soojenemine. 4.Tuul+Päike = väiksema taimestikuga aladel põud (loopealsed, osalt ka rannaniidud) 5.Seega saavad kasvada neis oludes vaid taimed, mil on kas võime vett koguda (turdtaimed soolakutel) või võime koguda ressursse ja uuendada kuivanud lehestik (maa-aluste säilitusorganitega püsikud) Niiskus 1.Kooslused jagunevad kolmeks: 1.1märgade ja niiskete paikade kooslused; 1.2parasniisked; 1.3kuivad või ajuti läbi kuivavad kooslused. 2.Üleujutatavad/liigniisked kooslused (rannaniidud, soosunud niidud ja luhad) on enamasti üsna viljakad ja kõrge tootlikkusega (tugev konkurents!). 2
* Oma suure vitamiinisisalduse tõttu on tähtsaks toidutaimeks ka spinat, mida kasut suppides ja salatina, sisaldab palju valke, A, B ja C vitamiine. * Sgk kuulub palju umrohtusid, nagu näiteks hanemaltsade perekonnas valge hanemalts (kõige sagedasem liik umbrohuna kui ka prahipaikadel, kahjulik taim, sest võtab mullast ära palju mineraalaineid, eriti fosforit, kaaliumi ja lämmastikku). Perek malts: harilik malts ja odaleheline malts (umbrohi, prahipaikades). Soolakutel kasvavad taimed perekonnast soolarohud: nende taimede kudedes võib olla soolade hulk üle poole taime kogumahust. Eestis leidub harilikku soolarohtu. * Kõrbepiirkondades kasvavad ka puu- ja põõsakujulised liigid. Must ja valge saksauul, võivad kasvada 4-5 m kõrguseks puuks ja moodustada isegi hõredaid metsi, selline mets aga ei anna varju, sest saksauulide lehed on täiesti redutseerunud, puu on kõva, upub vees ja puruneb löögist
annaabi.ee 
