Pindala umbes 300 000 km2. Ulatub loodes Araali mereni, kagus TjanSani ja PamiiriAlai mäestikuni ning Zeravsani jõe alamjooksuni. Keskosas on kidura taimkattega (peamiselt pujud ja põõsastikud) kivikõrb, millel kõrgub graniitidest ja paleosoikumi kurdunud settekivimeist mäemassive Bukuntau, Kuldzuktau, Tamdõtau; mujal on seljakuluidetega (suhteline kõrgus 330 m) liivakõrb. Taimkate on mitmekesisem saksauul, liivakaatsia, kõrbetarn, efedra, harjashein. Kõikjal on soolakutega nõgusid. Valitseb mandriline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris 9 0°C, juulis 2629°C. Sajab 100200 mm aastas. Suuremat osa Kõzõlkumist kasutatakse lamba ja kaamelikarjamaana. Maavaradest leidub keskosas (Muruntaus) kulda, lõunaosas (Gazlis) maagaasi. Kõzõlkumis asuvad Karakuli, Kõzõlkumi, Badai Tugai ja Vardanzi looduskaitseala. Tagasi sisukorda
põdrajahi ajal – minnakse kõik koos jahile) Eestis 5 isendit 1000ha kohta Mida rohkem metsa raiutakse, seda parem elupaik põtradele – neile meeldib noor mets. 1 1990 algul suurenes salaküttimine, suurenes legaalne küttimine, suurkiskjate arvukuslik kasv – põdra arvukus langes trastiliselt Levikut saab mõjutada soolakutega. Viljastamine ja jooksuaeg Sõrgade vahel intensiivistuvad lõhnanäärmed ning jäljed hakkavad lõhnama. Kiimalohk – isane peksab maasse augu ja lõhnastab selle ära, mõlemad püherdavad selles ja see mõjub neile erootiliselt Viljastumise võimalikkus kestab ainult 1-2 päeva. Ühel aktiivsel pullil võib olla 7 emast. Jooksuaja tipp on septembris. Vasikad sünnivad aprillis- mais. Põdra sigimisnäitajad
annaabi.ee 
