puud on kask lepp, silma kõrguseks lõigata ja kinnitada lakukivi. Mida madalamal on kivi seda suurem on soola kulu, mida kõrgem seda väiksem kulu (kokkuhoid halvas mõttes). Sool on rohusööjatele hädavajalik, sest seda läheb vaja eelkõige seedimisele, sarvedele ja ka luudele. Söödapõllu enam levinud taimed: raps, söödakapsas, rukis, maapirn, segatis, nisu, hernes. Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel. Tehakse valdava tuule suuna järgi. Võib teha kõikide söötmis kohtade lähistele. Haabade langetus 4-5 puud korraga. Sobilik langetus aeg on november- aprill. Siledama ja vähem korbalise koorega puud on parimad. Kitsede söödasõimed on 5-10 sõime 1000ha kohta, söödaks: kaer, nisu. Ristiku põllud 0,3-0,4ha suurused. Sigadele nisu 100t aasata kohta ja hernest v. maisi 60t aastakohta. Ühe söödaautomaadi suurus umbes 300-400 kg
Murgabi ja Tedzeni jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid. Põhilised mullad on kõrbe pruun, pruunikashallid, hall ja soolakumullad. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Karakum Karakumi põhjaosa on parasvöötme puju, soolaku, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets).
Hiiumaa laidude riiklikuks maastikukaitsealaks. Kaitseala laiendati 1971. ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks. 2. Asukoht. Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes (ilma Kaevatsi ja Heinlaiuta) üle 20 saare kogupinnaga ~324 ha ning alates 1998.a. uute aladena Salinõmme soolaku (204 ha) ja saari ümbritsevad merealad (2 135 ha). Maastikukaitsealal on maismaa pindala 527,6 ha ja veeosa pindala 2135 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. 8 Kaitseala põhieesmärgiks on Väinamere laidude ning Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste ja maastike kaitse. Kaitseala on loodud säilitamaks laidudel kujunenud
annaabi.ee 
